Psühholoog: heaoluühiskond võõrandab inimesed kirikust

Nõukogude Liidu lagunemise järel oli usubuumi aeg, sest kristlus oli peamine kommunismile vastanduv maailmavaade, heaolu kasvades on aga süvenemas sekulariseerumine, leiab professor Tõnu Lehtsaar.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia korraline professor Lehtsaar rääkis ERRi uudisteportaalile, et ehkki paljude rahvusvaheliste uuringute järgi on Eestis suhteliselt vähem ainujumala uskujaid, kes peavad religiooni tähtsaks ja käivad kirikus, usub üle 70 protsendi elanikkonnast kõrgemat jõudu ja umbes kolmandik kuulub mõnda kristlikku kirikusse.

"Heaoluühiskond võõrandab inimesed usust ja kirikust. Kui Nõukogude Liit lagunes, oli usubuumi aeg. Rahva seas oli elav usuline huvi, kuna kristlus oli peamine kommunismile vastanduv maailmavaade. Heaolu kasvades on süvenemas ka sekulariseerumine," märkis professor, kuid lisas, et see on tema isiklik arvamus, mis ei tugine uurimistulemustele.

Lehtsaare hinnangul pärinevad Nõukogude ajast usualane teadmatus ja ignorantsus ning ka alateadlik vastuseis mis tahes võimalikule ideoloogilisele survele.

Samas tuleb tema sõnul teha vahet usklikkuse ja spirituaalsuse ehk religioossuse vahel. Usklikkus tähendab kindlapiirilisi usulisi seisukohti, isiklikku usulist pühendumist ja usulist kuuluvust mõnesse organisatsiooni nagu kirikusse.

Spirituaalsuse puhul usutakse kõrgema jõu olemasolu, kuid spirituaalsus on nii oma sisult kui ka vormilt äärmiselt isikupärane, puudub usuline organisatsiooniline kuuluvus.

"Tendents on sinnapoole, et usklikkus väheneb ja spirituaalsus püsib või pigem kasvab. See areng on ka teistes õhtumaa osades sarnane," nentis Lehtsaar.

Religioonileiguse ja alternatiivsete uskumuste populaarsuse vahel ei pruugi tema hinnangul otsest põhjuslikku seost olla.

"Võime väita, et inimene on religioosne olend. Enamik maakera elanikest peavad ennast mõne religiooni järgijateks. Suurim maailmareligioon on kristlus, järgnevad islam ja hinduism. Sekulariseerumise uurijad on leidnud, et religioossete inimeste osakaal ühiskonnas püsib alati suhteliselt suurena, külla aga teisenevad religioossuse vormid ja uskumise viisid," lausus psühholoog.

Edasi ERR Uudistest.