Pöördumine agenda kaitseks
08.06.2007 | ek | Rubriik: Kirikuelu
Suur osa EELK vaimulikke ja kirikumuusikuid on ühinenud pöördumisega agenda kaitseks.
Tegemist on tugeva toetusega kiriku põhitööle, milleks on jumalateenistuste pidamine. Ajal, mil kirikuskäimine pole ühiskonnas valdav, on see rõõmustav märk kiriku jaoks.
Kiriku töötegijad on koostanud lühikese pöördumise teksti, kooskõlastanud seda omavahel ja andnud kiriklikel üritustel ning sõprade ringis teada selle sisust. Toetuseavaldusi on e-posti teel tulnud rohkesti.
Pöördumine osutus vajalikuks olukorras, mil sajandeid vana luterlik jumalateenistuse kord on meie maal küll kehtinud, andnud kuju kuulutustööle ja muusikale, kuid väidetakse, et puuduvat otsus selle kasutamiseks. Õhku hingame ja leiba sööme ka ilma seaduseta, mis meid selleks kohustaks. Kuid luterlik jumalateenistuse kord on sattunud ohtu, sest kirikuseaduse otsust taotleb hoopis üks uus liturgia.
Allkirjade eesmärk on kinnitada kiriku otsust: me tahame, et see jumalateenistuse kord kehtiks uue kõrval edasi.
Mis on nende, vana ja uue vahe? Kõigepealt vanast, mille kaitseks need allkirjad on antud. Luterlik liturgia, nagu see on kirjutatud agendas, on sisult vanakirikliku-reformatoorse päritoluga, pärit konkreetsel kujul 19. saj alguse luterlikku rõhutavast teoloogiast. See on lakooniline, tuues ära olulisima ja jättes ruumi vabaks sõnakuulutuseks.
Uuendatud liturgia on pärit 20. sajandi protestantlike kirikute identiteediotsingutest. Luterluses kostab vähem, anglikaanide hulgas aga rohkem hääli, et meie kiriku elu ei rahulda meid. Ja kui luterlusel on veel tugev teoloogia alus, siis liturgiauuenduses juhi kohale jõudnud anglikaani kirikul on see juba alguses olnud nõrk.
Kaotatud identiteedi toeks on võetud katoliku jumalateenistuse jäljendamine. Jumalateenistuse üleskirjutatud osad on tehtud pikemaks. Need sisaldavad teoloogiat, mis on mõistetavad üksnes katoliikluse kontekstis. Jutlusele jääb vähem ruumi. Muusika on muutunud keerulisemaks.
Allkirjade andmine ja paljude EELK töötajate soov säilitada Eesti põlist jumalateenistuse korda näitab, et meie kirik ei ole identiteedikriisis, vaid võib rahus jätkata ülesehitustööd.
Vallo Ehasalu,
,
Elva ja Hargla koguduste õpetaja
EELK Peapiiskopile, EELK Piiskoplikule Nõukogule, EELK Kirikukogule
Seoses uue jumalateenistuste ja ametitalituste käsiraamatu kasutuselevõtuga EELK-s anname teada oma soovist jätkata senise Agenda keeleliselt redigeeritud variandi kasutamisega uue jumalateenistuse ja ametitalituste käsiraamatu kõrval.
Oleme seisukohal, et praegu kasutusel olev Agenda vastab kõige paremini meie teoloogilisele arusaamale jumalateenistusest ning see on end ka ajalooliselt õigustanud. Lisaks on valminud ka Agenda elektrooniline versioon, mis teeb meie traditsioonilisest käsiraamatust kõigiti kaasaegse töövahendi.
Pöördumisele on toetushääle andnud
EELK vaimulikud:
Andres Aaste, Endel Apsalon, Raivo Asuküla, Peep Audova, Elve Bender, Vallo Ehasalu, Kalle Gaston, Eenok Haamer, Markus Haamer, Naatan Haamer, Teet Hanschmidt, Lea Heinaste, Arne Hiob, Toivo Hollo, Voldemar Ilja, Jaanus Jalakas, Tiina Janno, Lea Jants-Ylönen, Valdek-Raivo Johanson*, Erkki Juhandi, Villu Jürjo, Algur Kaerma, Peeter Kaldur, Üllar Kask, Katrin Keso-Vares, Tauno Kibur, Aare Kimmel, Jaanus Klaas, Anu Konks, Eve Kruus, Raino Kubjas*, Tarmo Kulmar, Tiit Kuusemaa, Jaan Lahe, Lev Lekarkin, Tarmo Linnas, Tõnu Linnasmäe, Katrin-Helena Melder, Kalle Mesila, Kaido Metsoja, Helmut Mõtsnik, Andres Mäevere, Reet Mägedi, Margit Nirgi, Raigo Ojamets, Urmas Oras, Tanel Ots, Urmas Paju, Mare Palgi, Urmas Petti, Ivo Pill, Allan Praats, Aivo Prükk, Mehis Pupart, Valdo Reimann, Harri Rein, Marek Roots, Üllar Salumets, Enn Salveste* , Pille Salveste, Rein Schihalejev, Maarja Sokk, Sulev Sova, Kristi Sääsk*, Rutt Süvari, Enno Tanilas, Allan Taruste, Andres Tschumakov, Anna-Liisa Vaher, Hedi Vilumaa, Avo Üprus*
EELK kirikumuusikud:
Jüri Goltsov, Stefan Groote, Helika Gustavson, Eha Haamer, Eve Harak, Erika Ilja, Anne Jalakas, Ruth Johanson, Tuuliki Jürjo, Maili Kaerma, Marika Kahar, Siiri Kalvik, Mall Karp, Riina Kenn, Tiit Kiik, Anneli Klaus, Kristi Kubjas*, Miina-Liisa Kuusemaa, Liia Laanemets-Ojap, Margus Liiv, Olaf Lääne, Merike Mõttus, Ene-Lembi Müürsepp, Rita Naaber, Kristel Neitsov, Maris Oidekivi-Kaufmann, Janika Oja, Eve Padar, Evely Piksar, Kadri Pulk, Teet Põder, Sigrid Põld, Taime Põld, Helve Päid, Ülle Rebane, Katrin Rogenbaum, Meelis Roosaar, Merike Saaremets, Maimu-Koidula Sirel, Ester Soe, Piret Stepanov, Eve Tamm, Tiia Tamm, Tiia Tenno, Ingrid Tigane, Ago Tint, Kärri Toomeos-Orglaan, Jaanus Torrim, Andres Uibo, Evi Vaher, Elviira Varik-Zaborski, Ene Vassel, Urmas Vulp* – nõus reservatsiooniga
Nimekiri 2. juuni seisuga
vallo, see, mida sa kirjutad, ei ole päris õige ega aus … aga vist ei ole mõtet sõnasõda alustada, sest teatud Martin Lutheri nime taga pugev seltskond ei ole valmis asju ajama ausalt, õiglaselt ega vastastikkuse austuse põhimõttest lähtudes …
Nojah, tegelikult ongi ju plaanis neid kulutusi teha ja korralikud raamatud välja anda, lihtsalt praegu on veel kõik lõplikult vormistamata ja otsustamata.
Kõige olulisem kogu asja juures ei ole aga kindlasti mitte see, millises järjekorras on jumalateenistuse osad ja mis värvi lehtedelt seda loetakse-lauldakse, vaid et inimesed jumalateenistuse sisu ja tähendust mõistaksid.
Kardan, et selles osas on arenguruumi nii uue kui vana kui uut korda pooldavatel inimestel, nii et sellele tuleks senisest märksa enam tähelepanu pöörata.
Toon ühe näite: nn. vana Agenda näeb ette, et pärast seda, kui õpetaja laulab: \”Au olgu Jumalale kõrges!\”, vastab kogudus 1. salmiga laulust nr. 1. Aga kui paljud teavad, miks? Ja kui paljud teavad, et algselt nägi Agenda ette, et tuleb laulda kogu laul, märkides vaid, et \”kui jumalateenistust on tarvis lühendada, siis saab sest küll, kui lauldakse selle laulu esimene salm\”? Tuleb välja, et nüüd on meil kõik jumalateenistused lühendatud?
Taolisi asju on jumalateenistuse korras ja Agendas väga palju ja seepärast on püüd vana Agendat \”külmutada\” lihtsalt rumal. See sarnaneb väga nende muinsuskaitsjate sooviga, kes ei taha lubada kogudustel oma kirikuid korrastada ega uuendada, kuna neile meeldib \”vanade asjade hõng\”.
Jah, tõesti, kui ka tuleb uus kord, siis
vist ei piisa lahkest soovitusest internetti vaadata või \”spikrite\” jaotamisest. Kui tahetakse tänapäevast (?) taset, olgu ka vormistus korrektne.
Eks see nõuab ka teatud kulutusi…
Kas vana kord on ainult sellepärast parem, et ta on trükitud raamatusse, mitte \”mingile lehekesele\”?
Aga minule meeldib hoopis see jumalateenistuse kord, mis 1834. aasta agendas kirjas on, mitte need 1902. tehtud uuendused ja vigurdused!
Sina ja sinusugused pole.
Küll minul on hea meel, et meie koguduse õpetaja (praost) ja organist on senini kõik teinud täpselt nii, nagu 1991.a. lauluraamatu lisas lihtinimese jaoks täht-tähelt kirjas. Hea kindel tunne.
Aga lähen ma näiteks Kaarlisse vm, seal on hoopis mingi leheke koostatud… Olin ehmunud, kui EELK aastapäevaürituse teleülekandes nägin harjumatut, uudsuse tõttu konarlikku armulauaseadmist ja teenistusel osalenud vaimulikke saalis näpuga paberilt järge ajamas. Teinud see tähtis üritus siis ikka veel vana korra järgi, oleks saanud esinduslikum. Olen vana agenda poolt,
aga siiski veel rohkem selle poolt, et
igal pool oleks ühtne kord. Kas siis
üks või teine. Muide, pole hirmugi, et kaoks ilus eesti sõna \”kirikuõpetaja\”.
Meie õpetaja allkirja \”vastaliste\” pöördumisel lehes ei olnud, aga ma ei usu, et ta jutluse osatähtsuse vähenemise üle just rõõmustab. Elame-
näeme. Jaanus Torrim ütleb eelmises
kirikulehes, et Tädi Maalil Vibukülas
(mis see veel on?) on täitsa ükskõik,
mis muudatusi liturgias tehakse. See
kõlas väga üleolevalt ja ei iseloomusta uuendajaid just rahvameestena. Mina olengi see \”Tädi
Maali\”, kasvanud kahe praosti ausalt
kuulutatud Sõna peal. Tahaksin selle püsimist.
Eelmise kommentaari neljas lõik on juba väga spetsiifiline. Aga meie õpetaja ütleb, ja ma olen sellega vägagi nõus, et mammutjumalateenistused ei kõlba kuhugi. Poolteist tundi on paras.Sõna \”külmutama\” on kohane vast mõne otsingutes vireleva koguduse kohta. Meil,Jumal tänatud, senine liturgia
e l a b, ja \”täiega\”. Huvitav, kuidas on lood Eesti kogudustes tervikuna? Tahaks ka teiste tavaliste inimeste arvamusi teada. Ja kas näiteks Kirikukogul on ka siin midagi kaasa rääkida. Võimalik, et kiriku põhikiri annaks sellele vastuse. Siin tuleks \”Eesti Kirikul\” rahvale selgitustööd teha, aga ta läheb ju nüüd just suvepuhkusele. Ja veel: kas Õpetuskomisjoni otsused on siduvad (täitmiseks) või ainult soovituslikud?
Tegelikult oleks tore, ku õpetuskomisjoni otsused oleks siduvad, sest see on ainus EELK komisjon, kuhu kuuluvad eranditult haritud inimesed.
no nii, nüüd pandi kõik paika …
küllap mõni demokraatiat janunev ja autoritaarsuse vastu võitlev tegelane jälle …
ainult üks küsimus: millise riistapuuga kõik komisjonid ja nende liikmed üle on mõõdetud, et asjad nii täpselt on teada?
Ongi näha, et probleem ei ole mitte jumalateenistuse korras, vaid sellest arusaamises.
Veidi veel seda \”spetsiifilist\” juttu: kui üheks jumalateenistuse osaks on ülistuslaul Kolmainu Jumalale, siis tuleb see laul ka laulda, mitte ainult esimese salmiga markeerida.
Ja selles, kas neli salmi ühe asemel jumalateenistuse kohe mammutiks muudab, ma kahtlen sügavalt.
\”Ainult üks küsimus: millise riistapuuga kõik komisjonid ja nende liikmed üle on mõõdetud, et asjad nii täpselt on teada?\”
No sa vaata juba seda teoloogidoktorite ja -doktorantide protsenti seal. Sulle on see \”mõttetu mäng ja targutamine\” (vist?), mind see aga veenab.
Õpetuskomisjon võikski olla nagu Usudoktriini Kongregatsioon Roomas – nii kaalult kui mõjuvõimult. Et õpetusse puutuvaid otsuseid ei võtaks vastu mõned(vabandust!)lollid, vastkonfirmeeritud ja poolkogemata Kirikukokku pääsenud ilmikud või viletsa haridusega papid.
ei, see ei ole mulle \”mõttetu mäng ega targutamine\”, aga ainult doktorikraad mind ka ei veena
pealegi ei ole seal ühtegi inimest, kellel oleks doktorikraad liturgika alal
Kust me selle liturgikust doktori siis importima peaks?
nt soomes on neid päris mitu
võib otsida ka lätist ja leedust või ameerikast