Põnev kohtumine Saksamaal

GEKE avateenistus peeti Bad Herrenalbi kloostrikirikus. FOTO: Sigrid Põld

Kas teie teate, mida tähendab lühend GEKE? Just seda küsiti üksteiselt Saksamaal septembri lõpus ja uuriti, kui hästi on see lühend tuntud meie kodumaa koguduste seas.

Mis see lühend siis tähendab? Saksakeelne pikem vaste sellele on Gemeinschaft Evangelischer Kirchen in Europa. Eesti keeles võiks see olla Euroopa evangeelsete kirikute ühendus ehk Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas.

Tutvus GEKEga

Mina sattusin selle nimetusega kokku aastal 2015, kui sain auväärse võimaluse osaleda GEKE konverentsil Budapestis. Sõitsin täielikku tundmatusse! Uurisin küll enne reisi materjale, et mis asi see GEKE on ja mida minult seal Budapestis oodatakse jne, aga siiski – kohale jõudsin paraja närveldamisega. Seal selgus, et pole hullu midagi, ka selles sootsiumis on inimesi, keda tean teistelt Euroopa kohtumistelt ning antud konverents laiendas minu tutvuskonda üle Euroopa veelgi. Päris mitmega suhtlen tänini ning paljudega olen kohtunud mõnel teisel konverentsil taas.

Käesoleva aasta kokkutulek oli pigem kohtumine ja kogemuste vahetamine kui konverents. Oodatud olid nii vaimulikud kui ilmikud ning eesmärk oli suhelda, kohtuda, kogemusi vahetada.

Homsest kirikust

Kuulasime ka ettekandeid ja toimusid rühmatööd. Näiteks teemal „Kellele jääb meie kirik tulevikus?“ ehk siis keda me hetkel püüame, kelle jaoks ehitame seda, mis meil on, ja kas see, mida teeme, on jätkusuutlik. Kas ka edaspidi on huvilisi sellele tegevusele, mida kogudus praegu ühiskonnas täidab? Kas kogudus on ja peaks olema vaid vaimuliku töö keskus või on tal tänases hetkes ka muid ülesandeid?

Selles töörühmas tõi näiteid ja tutvustas teemat oma kogemuse põhjal Ungari reformeeritud kiriku vaimulik Endre Iszlai, kes on 11 aastat töötanud väikses koguduses (130 liiget). Ta rääkis innustunult, kuidas kogudus on loonud kristliku lasteaia. See töötab ja kasvab ning selle järele on nii vajadus kui ka kohalike huvi. Lasteaed on justkui eralasteaed, sest seda veab ja juhatab kogudus, kuid enamik rahastusest tuleb otse riigilt. Riik tunneb, et kogudus on partner, kes aitab kaasa seal, kus riigi käed jäävad lühikeseks. Endre Iszlai sõnum oli, et see, kui suurelt kogudus ühiskonnas saab kaasa rääkida, sõltub kõik sellest, kui suur visionäär ja inimeste kaasahaaraja ta on. Igaühele selline töö ei sobi.

Euroopas on kristlasi

Seekordne kohtumine viis osalejad ka Strasbourgi, mis oli vaid mõned kilomeetrid üle piiri. Seal oli võimalus käia Euroopa Nõukogus ja kuulata sealset vaadet kirikutele ja koostööle.

Kõige olulisemaks aga, mida selline kohtumine andis, oli teadmine, et üle Euroopa on veel palju inimesi, kes mõtlevad üsna sarnaselt üksteisega. Kellega oli põnev kohtuda või tutvuda. Eneselegi ootamatult kujunesin ma „sõjaeksperdiks“, mida ma ju tegelikult absoluutselt ei ole! Siiski tuli selgitada tänast olukorda, hirme, muresid ja rõõme, mis on seotud meie idanaabriga. Paljudele on siiski veel üllatus, et siinsed inimesed pole unustanud ajaloo hõlma jäänud olukordi ning selgelt tajutav hirm või ettevaatlikkus on endiselt meie igapäevaelu osa.

Hea meel on selle üle, et kõlama jäi mõte, et selliseid inimlikke, st lihtsaid kohtumisi erinevate koguduste ja riikide vahel, tavaliste inimestega peaks ja võiks rohkemgi olla. Uudised, ajalehed, meedia ja ka sotsiaalmeedia on üks asi, aga vajadus reaalsete inimestega kohtumise järele on meile sisse kirjutatud ja seda ei tohiks unustada – seda enam, et GEKE sai käesoleval aastal juba 50aastaseks.

Ühised palvused, jumalateenistused ja armulaud – see ühendab ja kosutab.  

Sigrid Põld

kirikumuusik