Piiskop Alberti mälestuseks hakatakse aumärki välja andma
27.10.2008 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklid
Täna asutab parun Volker von Buxhoeveden kodanikualgatuse korras koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga Buxhoevedeni Risti aumärgi, mida hakatakse välja andma 12. sajandil elanud piiskop Alberti mälestuseks.
Buxhoevedeni Risti aumärki hakatakse andma väljapaistvate teenete eest kristlike vaimsete ja materiaalsete väärtuste säilitamisel ning arendamisel Eesti- ja Liivimaal, teatas Priit Herodes pressiesindaja vahendusel.
Buxhoevedeni Risti aumärk asutatakse Liivimaa peapiiskopi ja riigivürsti Albert Buxhoevedeni (1165 – 1229) mälestuseks.
Statuudi kohaselt annetatakse aumärki üldjuhul üks kord aastas, piiskop Alberti mälestuspäeval 1. juunil. Aumärk antakse üle Buxhoevedeni perekonnaga ajalooliselt seotud paigas, mille valib igal aastal konsiilium.
Risti välja andva konsiiliumi esimesteks liikmeteks on kutsutud piiskop Philippe Jourdan, assessor Tiit Salumäe, suursaadik Margus Laidre, suursaadik Clyde Kull, heraldik Priit Herodes, arhivaar Urmas Oolup, mereväeohvitser ja ettevõtja Toomas Peek, arhivaar Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm. Sinna kuulub ka Buxhoevedeni perekonna esindaja parun Volker von Buxhoeveden.
Buxhoevedeni Rist on hõbedast valmistatud ja esiküljelt punase läbipaistva kuumemailiga kaetud ankurrist, mille pikendatud alumine haru on teritatud.
Selle peal on hõbedast ladina rist. Rist on rõngaga kinnitatud hõbedast kilbi külge, millel on punane müürihambuline sarikas. Aumärki kantakse 40 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Tumepunase lindi servadest 5 mm kaugusel on 5 mm laiused hõbedased triibud.
Buxhoevedeni Risti müüriankru ja mõõga ühiskujund viitab Buxhoevedenite suguvõsa liikmete silmapaistvale osale kristliku kultuuri levitamisel ja kaitsmisel, linnade rajamisel ja katedraalide ehitamisel. Risti kohal on Buxhoevedenite suguvõsa ajalooline algvapp. Aumärgi lindi värvid viitavad Eesti- ja Liivimaa kaitsjale Neitsi Maarjale.
orden kõigile neile, kes on ristiusule ja eesti rahvale kõige rohkem kahju teinud. Ja Opus Deilane ka komisjonis, no mida sa veel tahad.
Oled kade? Äkki ise tahaksid seda ordenit saada? Huvitav äkki kui muslemite poolt asutataks Allahi ordeni Eestis ilslami levitamise eest, kas siis enamus eestlasi oleks rohkem selle poolt? Islam on ju “rahumeelne” religioon… Pole hullu, küll varsti riigieelarvest ka uus mošee Tallinnas üleslüüakse, samas kui kirikud lagunevad…
Sulle tuleks kinkida pilt jänesest, kellel on pannkook peas.
Kingiks sulle poolkuu… tead vast isegi… Ma ei ihalda “ordeneid”.
Albert minno veli, miks te ta pääle kurjat ollette? Ta ju ristis teid jummalla sönasse ja antid kulturat.
Eesti rahvas ei saa selga sirgu,no mitte ei saa!Kui panna Piibli mall Alberti peale, jääks Temast väga vähe järele.
Kuidas on sellised mehed küll nii mälestamisväärsed. Usun, et sakslastele on ta armas, sest soodustas ekspansiooni Kristuse nime varjus.
Mul on häbi nende pärast, kes konsiiliumi kuuluvad ja oma rahvast ei austa.
Usu levitamine jõuga ja koloniseerimisega on perverssus ja uskmatuse väljendus. Selle vilju me kindlasti maitseme tänaseni. See varjutas kahjuks ka eelnenud rahumeelsemad kontaktid kristlusega ning viis kristliku usu seosesse negatiivsete kogemuste ja loosungitega – ‘tule ja mõõgaga’ ning ‘vabaduse kaotamine’. EKN võiks kaaluda toonase praktika hukka mõistmist või tunnistama oma süüd ja paluma Jumalalt andestust. Pole mingit põhjusta kõnelda toonase tegevuse kasulikkusest. Selle kasulikkuse tulemus on tänaseni – sugugi mitte tõemomendita ja aluseta – tülgastus selle vastu, milline kirik ka olla võib. Suur patune, kes vajab meeleparandust! Taolise sümbolfiguuri medali väljaandmise kiriklik toetamine on tänasele misjoni-ülesande teostamisele küll pigem vastutöötav.
äh, mis paganarahval sellest! Nemad tahavad vaid kristluse ja L-Euroopa kultuuri vilju maitsta, rohkem ei enamat!