Peeter Espak: president Kaljulaidil pole õigus

Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak kirjutab, et ilmalikkus ei taga ühiskonna turvalisust.

Manchesteri terrorirünnaku järgses intervjuus mainis president Kersti Kaljulaid, et Eesti on rangelt ilmalik riik, mis pidavat garanteerima ühiskonna suurema turvalisuse. Võimalik, et ta viitas asjaolule, et kuna riik ühtegi kirikut või usku enda institutsioonide osaks ei loe, ei teki ka usulisi konflikte vastavalt pinnalt.

Kõige rangemalt ilmalik ja kõike usuga seotut avalikust sfäärist välja tõrjuv riik Euroopas on aga Prantsusmaa. Sealne olukord ekstremismi leviku osas näib olevat hullem kui enamikus teistes Euroopa riikides. Kaasa arvatud Inglismaal, kus on riigikirikuks Inglise Kirik, mille kõrgeimaks peaks on vormiliselt Ühendkuningriigi usu kaitsja tiitlit kandev protestandist monarh. Luteri kirik on siiani sisuliselt riigikirikuks näiteks Taanis ja nii Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Maltal, Kreekas, Bulgaarias kui paljudes teistes maades on kristlikud kirikud riigiga eri toimingute ja seadusandluse kaudu seotud.

Padukatoliiklikus Poolas reguleerivad aga riigi ja kiriku suhteid eri tavad ja seadused. Erinevalt USAst, kus kristlaste, juutide, mormoonide Jumal on pidevalt kohalolev pea iga poliitiku retoorikas ning valdav osa rahvast on ühemõtteliselt usklik, ei ole Euroopas üldiselt tavaks religioossust või viiteid kõrgematele jõududele avalikus sfääris ülemäära eksponeerida. Seost suurema turvalisuse ja rangelt ilmaliku riigi vahel ei paista aga kuskilt, pigem ehk isegi vastupidi.

Edasi loe Postimehest.