President Kersti Kaljulaidi otsus mitte osaleda tema ametisseastumise puhul Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku tänujumalateenistusel on meie avalikkuses põhjustanud sotsiaalmeedia arutelude ja ajalehtede arvamusartiklite keeristormi. See kinnitab üha enam tõdemust, et usuteema on Eesti ühiskonnas üks keskseid vaidlusobjekte ja enim kirgi üleskütvaid teemasid üldse.

Olgu arutelu teemaks islam, mošee, usuõpetus või kristlikud sümbolid, iga väiksemgi arvamusavaldus või sündmus saab suure tõenäosusega üleriigiliseks kirglikuks vaidlusteemaks. Seoses presidendi otsusega mitte jumalateenistusele minna on viimasel ajal enim kõneainet tekitanud nii Janek Mäggi Kaljulaidi noomiv kui Orenti Kampuse presidenti kiitev ja kogu kirikut Putiniga seostavad arvamuslood.

Võidumeesteks nii ateism kui Taara

Ühed kiruvad presidenti sideme kaotamise pärast meie traditsioonide ja meile kirjaoskuse ning koolihariduse toonud luterlusega. Teised tunnevad aga rõõmu, et tule ja mõõgaga Taara ära tapnud papid said vastu pükse ja tõsise alanduse osaliseks. Presidendi otsus mitte osaleda ühel jumalateenistusel näib justkui olevat nii võitlevatele ateistide või siis ka Taarat tagasitahtvate õigete Eesti meeste pidupäev.

SAMAL TEEMAL:
Toomas Jürgenstein: on ohtlik, kui püütakse laduda ühte ja ainsat pilti islamist. Kuulake rohkem naiste, kannatajate ja hipsterite häält (223) 22. oktoober 2016
New age tõrjub kristlust Eestist (278) 22. aprill 2014

Muidugi rõõmustavad ka meie anonüümsed kommentaatorid, sest nüüd on kõik pirrud kahel otsal taas põlema süttinud ja judeokristlik vandenõu riigist välja juuritud. Varsti ilmub Vanemuine isiklikult suure kandlega presidendile kiitust laulma; või saabub hoopis Tarand-Strandberg-Kivirähki uus õndsuseajastu, kus kõik on defineeritud teaduslike faktide ja tõestusvormelitega. Tõestuskäik „Jumalat ei ole, sest vaatasin teleskoobiga taevasse ja ei näinud – järelikult pole olemas“ oleks justkui presidendi käitumisest saanud kinnitust oma tõesusele.

Teisalt jällegi on kummaline paljude kirikuringkondade liigne hädaldamine teemal justkui oleks meie kirik muutunud presidendi puudumise pärast nõrgemaks või võiks 2000 aastat vana traditsioon kuidagi ühe maise ja ajutise valitseja väikse otsuse pärast karvavõrdki kannatada saada. Kristlik jumal peaks olema kõikvõimas ja ka piiritult hea. Seega ei saa Kaljulaid jumalat ega kirikut kuidagi kahjustada.

Viimaseks uudiseks Kaljulaidist ja kirikust oli meedias ja eriti sotisaalmeedias laialt kajastust leidnud presidendi otsus mitte osaleda 1. detsembril Toomkirikus traditsioonilisel advendikontserdil. Paratamatult avaldab presidendi käitumine väga suurt mõju kogu rahva enesetundele, sotsiaalsele sidususele ning just sellele, kuivõrd kõik siinsed elanikud ennast selle ühe riigi osana tunnevad. President Kaljulaid on lubanud olla kogu Eesti president, isegi EKRE oma.

Edasi loe Delfist.