Peapiiskopi üleskutse hingedepäevaks

Taas on käes kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev ja algamas hingedeaeg. See on aeg, mis kutsub vaatama tagasi ning ka iseendasse, et otsida hingerahu ja osadust. Käesolev aasta on meie ühiskonda ja inimesi pingestanud mitmel moel: sõda Ukrainas, teravnenud rahvusvaheline olukord ja majanduspiirangud, vintsutavad vastasseisud seaduseloomes ja poliitikas ning lõpuks traagiline koolitulistamine Viljandis.

 

Maailmast meie ümber võib jääda mulje, et probleemide parimaks lahendajaks on relvad ja jõud, et oma soovide teokstegemiseks sobivad kõik vahendid. Paljude turvatunne ja hingerahu on löönud kõikuma. Valusate kaotuste poolele tuleb lugeda ka inimesed, kes on hukkunud õnnetustes, keda on mõrvatud, kes on endalt ise elu võtnud. Paljusid on meie keskelt viinud parandamatu haigus. Kodusid, kus on mure ja lein, on rohkem kui oskame arvata.

 

Süüdates hingedepäeval küünlad kodus, kirikus või kalmistul kõigi lahkunute mälestuseks, kutsun tänavu eriliselt mõtlema vägivalla, sõja ja kuritegude ohvritele. Olgu neile süüdatud küünal meeldetuletuseks hingevalguse, südameheaduse, hoolimise ja armastuse vajadusest. Palvetagem selle eest, et iga kodu ja kogukond, kogu meie ühiskond oleks ühtehoidev, üksteist märkav ja toetav, et hingevalu ja leina asemele asuks usk ja lootus.

 

Mõtelgem tänutundes ka eelkäinud põlvkondadele, meie lahkunud vanematele ja vanavanematele, inimestele, kes on andnud oma lähedastele, oma maale ja rahvale kogu oma armastuse ja hoole. Mälestus ja tänu teeb meid rikkamaks ja paremaks, aidates järgida apostli sõnu: „Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.” (Galaatlastele 6:2)

 

Õnnistatud hingedepäeva soovides

 

+Andres Põder