Peapiiskop viitas Venemaa ebausaldusväärsusele Tartu rahulepingu osas

Hoolimata sellest, et Tartu rahulepingu allakirjutamine ja kehtima hakkamine on ajas mõõdetuna vaid silmapilk, on selle ajalooline tähendus eesti rahva mineviku ja tuleviku seisukohast hindamatu, nagu on lepingu sõlmimisest möödunud sada aastat omakorda vaid silmapilk aja pikas loos, lausus peapiiskop.

“Meie riiklik iseseisvus ei ole – paljude teistegi väikerahvaste karmi saatust silmas pidades – midagi enesestmõistetavat senikaua, kuni maailmas leidub riike, mida juhivad liidrid, kes ei pea kinni rahulepingus sõnastatud ja igaveseks ajaks, mitte kõigest silmapilguks kestma mõeldud lubadusest,” rõhutas Viilma, viidates Venemaa saatkonna reedesele avaldusele.

Vene välisministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova sõnul kaotas aastatel 1918–1940 eksisteerinud Eesti riik rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse NSVL-i koosseisu astumise tõttu. Nii minetas jõu ka Tartu rahuleping, sest lepingu mõlemad pooled osutusid rahvusvahelise õiguse ühe subjekti, NSV Liidu koosseisus olevaks. Zahharova kinnitusel puudub see leping ka ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrist.

Edasi loe ERR Uudistest.