Peapiiskop: küüditamise valu ja traagikat ei mahuta ükski inimsüda

Juuniküüditamise 70. aastapäeval avaldab peapiiskop Andres Põder austust kõigile juuniküüditamise ohvritele ja kaastunnet selle käigus hukkunute omastele.

Juuniküüditamisele pühendatud ettekandepäeval Tartus meenutas peapiiskop, et enamik Eestimaalt küüditatud olid kiriku liikmed: "Sama saatus tabas nii karja kui karjaseid. Paljud vaimulikud saadeti Siberisse, tapeti või põgenesid välismaale, nii et luterliku kiriku vaimulikkond vähenes selle tagajärjel 85 protsenti ja õigeusu vaimulikkond 51 protsenti. Kogu meie ühiskonna hoone varises kokku ning kirik kannatas koos oma rahvaga."

"Olen vaimulikuna võinud kuulata kümnete, võib-olla isegi sadade inimeste mälestusi nende Siberi teelt," sõnas peapiiskop. "Kogu seda valu ja traagikat — purustatud kodusid, lõhutud perekondi ja inimsaatusi — ei mahutaks ükski inimsüda. Üksnes jumala juures on sellele ruumi. Laulik Taaveti sõnadega: "Üksnes jumala juures on mu hing vait, tema käest tuleb mulle pääste (Ps 62:2). Ja ime küll, sealt leidsid paljud ka lohutust ja lootust, julgust ja elujõudu, et toime tulla, et säilitada inimväärikust."

Peapiiskop tõdes, et just inimväärikuse murdmiseks, inimese muutmiseks tahtetuks tööriistaks, kuritegude moraalituks kaasosaliseks, pingutas kogu kommunistlik režiim. "Ideoloogia, mis humanismi kuulutades oli asetanud inimese jumala kohale, oli tõuganud ta seda sügavamale porri — õigusetusse ja alandusse, ahnuse ja ülekohtu meelevalda. Tegu oli tõelise vaimuvõitlusega ja vaid väga tugev vaim suutis vastu panna."

Edasi loe Delfist.