Pärnu vaimulikud hoiavad kokku

Kuus aastat tagasi kokku tulnud Pärnu vaimulike ümarlaud koondab enda ümber kõik Pärnu kristlike koguduste pastorid ja püüab oma panuse anda kodulinna elu edendamiseks.

Ümarlaud saab kokku kord kuus. Kohtumistel tekkinud ideed ja mõtted saavad pastorid omakorda edasi anda oma kogudustele, mida on Pärnus 17.

Koos jõuab rohkem

Ümarlaua sekretäri Enn Veesalu sõnutsi suhtlesid koguduste pastorid omavahel varemgi, aga puudus ühtne organisatsioon. "Ligimeste ja ühtlasi kogu kodulinna eest hoolt kanda on iga kristlase kohustus," sõnas Veesalu.

"Püüame kirikute tegevusele lisada sotsiaalset mõõdet, tegelda igapäevaküsimustega ja olla inimeste keskel. Pärnu kogudused on eri suurusega, igaühel on oma eripära ja koos suudame tegutseda efektiivsemalt."

Teadaolevalt on Pärnus ligi 9000 kristlast, Eestis tunnistas viimases rahvaküsitluses end kristlaseks 31-32 protsenti inimesi. Et linnalgi on lihtsam asju ajada ühe kristliku organisatsiooniga kui iga kogudusega eraldi, on üks ümarlaua funktsioone suhelda linnavalitsusega koordineerimaks koostööd ja heategevusaktsioone.

Veesalu kinnitusel on kogudused vajadusel valmis linnale alati mõne konkreetse tegevusega appi tulema. Näiteks on koguduste rahvas ühiselt koristanud lehti Alevi kalmistult ja osalenud "Teeme ära 2008" koristusaktsioonis, peetud on linnarahvale avatud perepäevi, näiteks emadepäeva Munamäel ja isadepäeva Pärnu sõjaväeosas.

Toiduabist palvetundideni

Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo mäletas, et vaimulikke kutsus vahel kokku isegi nõukogudeaegne linnavalitsus, et "kahtlast elementi" instrueerida ja nende tegemistega kursis olla.

"Suhted linnavõimuga võtsid positiivse vormi 1990. aastate alguses, kui linn vajas abi sõpruslinnade saadetud humanitaarabi jagamisel," meenutas Tammo. "Siis tekkis koguduste ühisorganisatsioon Shalom, mille tegevust katab ümarlaud nüüdki."

Shalomi kaupluses töötavad koguduste vabatahtlikud. Shalomi koordineeritud projekt on Rimi ja Pärnu Selverite annetatud parim enne ületanud toidukauba jagamine abivajajatele Eliisabeti kirikus.

Hea näide Pärnu koguduste koostööst on palvetunnid Tammistes vanurite hooldekodus, mida peavad kindla graafiku alusel mitme koguduse vaimulikud. Eliisabeti kirikus harjutab oikumeeniline naiskoor, mille liikmed kuuluvad paljude koguduste hulka.

Kord aastas peetakse kuningapäeva, kus saavad kokku kogu linna pühapäevakoolide lapsed.

Praegu on koguduste juhtidel  töös valmistumine Pärnu rahvusvahelisteks hansapäevadeks. "Programmis on kindel osa kristlikel teenistustel," avaldas Tammo. "Planeerime kahte palverännakut,  Raekülla ja Audrusse."

Vahel on ümarlaua pastorid pidanud ühiseid palveteenistusi, näiteks nelipühade ja aasta alguse teenistustel.

Vastuolud ja ühisosa

Pastorid leiavad ühiselt, et liiga palju räägitakse kirikute võimalikest vastuoludest. Reaalsuses on konfessioonid lihtsalt erineva ajaloo ja traditsioonidega, kuid nende ühisosa ja koostöö on palju suurem, kui arvatakse.

Näiteks meedias võimendatud vastuolud Eesti apostliku õigeusu ja Moskva õigeusu patriarhaaadi vahel ei kandu kuidagi üle väikelinna kahe kiriku suhtlemisse. Mõlema kiriku esindajad on ümarlaua ühistes ettevõtmistes koos olnud, probleeme kohalike koguduste ja preestrite vahel polevat.

"Inimesed teenivad rahus oma liikmeskonda," ütles Tammo. "Konfliktid on kõrgemal tasemel ja sellel on poliitilised ja juriidilised selgeks rääkimata põhjused."

Pärnu Eliisabeti kiriku pastor Enn Auksmann tõdes, et väikesed kogudustevahelised erinevused tulevad ümarlauas välja küll. "Näiteks kui mõne väiksema koguduse esindaja pakub välja ühise väljasõidu suurel reedel, laiutame meie Joosepiga käsi:
meil on vaba päeva asemel suured teenistused," seletas pastor.

Veesalu sõnutsi on väikestel ja suurtel, mitmetuhandelise liikmeskonnaga kogudustel täiesti erinevad probleemid, kuid erinevustest tähtsam on otsida ühisosa ja üksteist aktsepteerida.

Edasi loe Pärnu Postimehest.