Palve

Veel viivu, enne kui õied
vajuvad longu või õhtul mööduvad külmad tuuled.
Vesta vaikselt, jutusta sõnadest, millest alati aru ei saa –
kuid need pole võõrad –, et pärale jõuaks:

Mis on tuum,
kus on ülal.
… ja keskne, alus ja põhi.
Mis on loov,
kus on taevas
… ja olev, valge ja puhas.

Mis on leib,
kus on rajad.
… ja veri, sinu ja minu.

Mis on jääv,
kus mu veli
… ja kinkiv, elav ja püha.

Veel viivu, enne kui lähed,
vesta vaikselt, sest ilus on su and.