Palve

Mu habras hing, ta otsib kaitset
maailmas, mis nii heitlik, suur.
Su juurde, Issand, üsna vaikselt
ma liigun, kuigi saamatult.

Et tunneksin su vaimu taas ma,
saaks kindlust sinu kohalolust –
üks tunnusmärk mu teele saada!
On küllalt käidud nina norus.

Õrn valge tuvi märgiks mulle,
ta tiivalöögist lummatud.
Kui kiri see, mil tähed kuldsed,
mis õnn, et kõikjal ulatud!