Õpetaja Matthias Burghardt: noorte mõtlemine jääb aina rohkem kängu

Kiriku- ja kooliõpetaja Matthias Burghardt tunneb end Eestis nii hästi, et Saksamaale tagasi end küll ei säti. Pidevat koolireformi ei pea ta eestlaste eripäraks – pigem on see ametkondlik haigus.

Töötate eliitkoolis. Ma arvan, et Eestis peaks tavaline kool ka olema nagu eliitkool. Aga ühiskonnas on mingi negatiivne hoiak.

Vahe on ikka lastes, kes sinna kooli saadetakse. Nad tahavad õppida, kui mitte huvi pärast, siis oma vanemate pärast või tulevase karjääri pärast. See on võib-olla vahe tavakooliga. Eliitkooli lapsed on tavaliselt väga motiveeritud, aga ma usun, et ka tavakoolis on palju motiveeritud lapsi. Ma ei usu, et see vahe nii suur on.

Kuidas kooliõpetaja ja kirikuõpetaja ametid omavahel põimuvad?

Väga hästi põimuvad. Ma õpetan filosoofiat ja religioonilugu Inglise kolledžis, veidike Soome koolis saksa keelt. Mulle meeldib niikuinii noortega tegutseda, ma usun, et need ained on tähtsad – neid pakutakse liiga vähe. See oleks karm, kui Eestis laieneks see, et inimesed on kultuurilised analfabeedid ja ei tea midagi nendest juurtest…

Ma olen küll sama inimene, aga ma hoian neid ameteid teineteise kõrval, lahus: koolis ma informeerin, räägin, mida on filosoofia ja religioonid sajandite vältel meile öelda katsunud. Kirikus selgitan, mis on piiblis kirjas, kuidas ma sellest aru saan, pakun üht lugemisvõimalust.

Loe  edasi Maalehest.