Slava Ukraine
Esileht » Online » Online artiklid »

Õpetaja Jaan Tammsalu: taipan, et olen väga õnnelik inimene

02.09.2010 | | Rubriik: Online artiklid

Eeloleval pühapäeval, 5. septembril tähistavad Kuressaare Laurentiuse kirikus leeriaastapäeva need, kes käisid leeris 20 aastat tagasi ehk aastal 1990. Leerilapsi tuleb tervitama ka nende leeriõpetaja praost Jaan Tammsalu, kes praegu teenib Tallinna Jaani kogudust.

Õpetaja Jaan Tammsalu hakkas Kuressaare kogudust teenima 1989. aasta advendiajast, kui endine koguduse õpetaja Joel Luhamets Põltsamaale siirdus. Esimene leerigrupp õnnistati uue vaimuliku poolt 10. detsembril 1989. Järgmisel, 1990. aastal toimusid suurema osavõtjate arvuga leeripühad mais, augustis ja detsembris, kus kokku õnnistati 233 leerilast.

Möödunud on 20 aastat ja hea traditsioonina kutsub kogudus taas kokku kõiki 20 aasta taguseid leerilapsi. 20 aastat on inimese elus pikk aeg ja kindlasti on huvitav teha väike tagasivaade, meenutamaks ühist leeriaega, neid imelisi, põnevaid ja veidi segaseid aegu, mil paljud inimesed otsustasid oma elu siduda kirikuga. Õpetaja Jaan Tammsalu nõustus meelsasti jagama meie lugejatega ka oma mõtteid ja meenutusi, vastates erinevatele küsimustele.

Millise tundega tuled taas Saaremaale, endisi leerilapsi, endist kogudust kaema? Kas on säilinud ka sidemeid nendega, kes sinu ajal leeris käisid ja endiste koguduseliikmetega?

Kuna Saaremaa on mu kodusaar ja Kuressaare mu kodulinn, siis tulen siia ikka hea tundega. Kuressaare kirikus olen ka ise ristitud ja leeritatud ja see seob mind selle pühakojaga eriliselt. Need ligi kolm aastat, mil olin Kuressaare koguduse õpetaja, olid väga tormilised. Ainuüksi leerilapsi oli igal aastal ligi kolmsada ja ristituid ligi nelisada. Neid oli tol korral nii palju, et isegi täna tuleb Tallinna Jaani kirikus mõni leerilaps minu kõnetundi ja väidab, et mina olin kunagi tema vanemad leeritanud ja laulatanud ja teda ristinud. Ma ei hakka siis nägu tegema, et jah, loomulikult ma mäletan. Tegelikult mäletan ikka üsna väheseid, aga rõõm on küll, et sain olla oma kodulinna vaimulik just sellisel kiriku jaoks väga ilusal-tormilisel ajal.

Edasi ajalehest Meie Maa.