Oma sõnadega, südamehäälel

Mustamäe koguduse loominguõhtu. Kristel Mägedi

Kui mullu juunis sai kristlastest harrastuskirjanikke ja mitmekesiseid muusikuid kuulata poolelioleva kiriku suures saalis, siis tänavu 26. augustil jätkati seal ehitustöid. Õhtu kujunes väiksemas ruumis intiimsemgi, kontakt esinejate ja kaasaelajate vahel lähedasem. „Kristlastest harrastajate loomingut tutvustavaid salongiõhtuid tuleb harva ette,“ kahetseb peakorraldaja Jaana Maria Unga. Koos emeriitdiakon Imbi Arroga soovisidki nad seda kirikuelu lünka täita, loomeinimesi julgustada ja innustada.

Kui vahel pärsib kristlaste väljendusvõimet kartus, et kas tulemus on ikka teoloogiliselt korrektne, siis loominguõhtul seda muret ei ole. „Kristlik sõnum ei pea tähendama ka ainult otsesõnu Jeesuse juurde kutsumist,“ täiendab tähelepaneliku silma ja tundliku sulega Imbi Arro. Jaana Maria Unga, kes on kirjutanud kogudusele näiteks suurejoonelisi jõulunäidendeid, rõhutas igat esinejat sisse juhatades, et kuuleme seda, mida Jumal on just sellele inimesele edasijagamiseks andnud. Ootel oli viis siinse koguduse liiget ja kaks Tallinna Pühade Siimeoni ja Hanna õigeusu koguduse luuletajat.

Programmi alustas Eva Mitreikina pärimuslike palvelauludega neljal rahvapillil. Inga Plakk tutvustas oma peatselt ilmuvat mahukat luulekogu, mis on illustreeritud autori akrüülmaalidega. Mitu maali oli kaasagi võetud. Imbi Arro jagas lugu eakast prouast, kes veedab päeva väljas inimesi jälgides ja õhtul jutustab nähtust tänulikus palvemeeles oma kõige lähedasematele – toalilledele. Diakon Ülle Reimann oli eelmise loominguõhtu tõukel otsinud välja tüdrukupõlves kirjutatud salme, mida nägi nüüd teise pilguga.

Piret Riim oli seegi kord kaasa toonud nii enda kui ka tõlkeluulet: inspiratsiooni olid andnud 1937. aastal NKVD-laste mõrvatud Kiievi vaimuliku Anatoli Žurakovski värsid. Jaana Maria Unga esitas tuntud loo kadunud lambast seekord lamba enda silme läbi, kes sai eksirännakul rängalt pügada, aga kanti Hea Karjase õlul sellele vaatamata koju tagasi. Lõpuakordi pani teoloogiaüliõpilane Kristel Mägedi kitarril, lauldes veidi suupärasemaks kohandatud piiblisalme.

Enne koduteele asumist oli hea maiustada kiriku ees aset leidnud kohvikupäevast alles jäänud hõrgutistega. Loominguõhtutega loodetakse jõudumööda jätkata, et kristlase pilgu läbi nähtut oleks rohkem motivatsiooni Jumala auks ja inimeste kasuks jäädvustada.

Piret Riim