Oi, kui veatud on sinu palged

“Oi, kui veatud on sinu palged, kui võluvad on sinu silmad, kui lahke on sinu nina, ja kui helge on sinu nägu! Oi, kui kaunid on sinu rinnad ja kui luikvalge on sinu ihu! Kui õrnukesed on sinu sõrmed, kui nõtke on sinu kõnnak ja vooruslikud on sinu puusad!“ Üks on kindel – eelpool toodud imetlusavaldus pole tulnud Eesti meeste suust, sest meil puudub selleks fantaasiapuhang ja eelkõige julgus ennast sedasi väljendada.

Koobastest Surnumere ääres leiti 1947. a papüüruserullid piiblitekstidega. Üks papüürustest sisaldas Esimese Moosese raamatu arameakeelseid märke, kus muu hulgas oli ära toodud Aabrahami naise Saara kohta nii ülevoolavalt armas kirjeldus. Armuhüüde autor jäi tundmatuks. Jääb vaid üle oletada, et Saara tuline austaja oli üheaegne oma unelmate naisega.

Nende kaugete aegade taguste naiste tavade ühiskondliku seisundi võttis tollal kokku Hammurabi (ka Hammurapi) koodeks. See seadus määras täpselt kindlaks liignaise ja tema laste koha perekonnas.

Liignaine pidi sünnitama lastetu seadusandliku naise põlvedel. Nii tunnistati orjatari poeg täisõiguslikuks pärijaks. Iraagist Kirkuki lähedalt Nuzist leiti Tehaptilli abieluleping (koostatud u 1500. a eKr), mis sisaldab: “Kui naisel on lapsed, ei ole mehel õigus võtta teist naist.

Edasi loe Meie Maast.