Pühapäeval, 15. oktoobril toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus algusega kell 17 tänujumalateenistus, mille käigus andis peapiiskop Urmas Viilma üle kiriku tänu ja tunnustuse kiriku teenekatele töötegijatele ja toetajatele. Vaid fotograafi hea kutsemeisterlikkus tagas selle, et kõik need paljud inimesed, keda toomkiriku tänuteenistusel autasustati, mahtusid kooriruumi ühispildile. Erik Peinar Teenisid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, kantsler ...

Jeesuse antud misjonikäsk on meie kiriku sihiks ja suuna andjaks, sest meie arengukava missiooni koha pealt võime leida just need salmid, kuhu see käsk on kirja saanud. Usun, et väga paljus me oma elus ja tegemistes sellest ka lähtume, kuid vahel kahjuks näib, et misjonikäsk on meie jaoks lihtsalt üks arengukava missiooni sõnastus, mille ellu rakendamist me liiga tõsiselt ei võta, sest meil on oma argielu korraldamisega ja nina vee peal hoidmisega nõnda palju tegemist, ...

Elame suurte vastuolude ja kiirete muutuste ajastul, mil omavahel võistlevad ja ka võitlevad ühiskonnakorrad, riigid ja riikide grupid, rahvad, üksikisikud, religioonid, väärtusruumid, erakonnad. Ka pühakiri osutab sellele, et vastandumised on inimkonnale igiomased aegade algusest. Ei ole teemat, millest ei saaks vastandust tekitada. Eesti ühiskonnas on viimastel aegadel olnud sellisteks muudatused maksupoliitikas, kestev obstruktsioon riigikogus, perekonnaseaduse ...

Iisraeli ja Hamasi sõda on mitmetahuline ja vastuoluline. „Kõik teavad“, millise julmusega Hamas 7. oktoobril korraldas rünnakud Iisraeli tsiviilelanike vastu, kui paljusid ja kuidas tapeti või võeti pantvangi. Niivõrd, kuivõrd nädalad pärast seda rünnakut räägib globaalne meedia aga peamiselt palestiinlaste ajaloost Gazas ja Läänekaldal pärast aastat 1948, okupatsioonist ja apartheidist (varem kasutasid seda mõistet Iisraeli poliitikate kohta Human Rights Watch ja Amnesty ...

Esmaspäeval oli Karl Ristikivi 111. sünniaastapäev. „Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe“, on Ristikivi kuulsad luuleread. Nägemine oli fookuses ka viimasel pühapäeval meie kogudustes, kus jutlustati pimedalt sündinu tervendamisime tõlgendamise üle. Tänapäeval on imede uskujaid märksa vähem kui üle 2000 aasta tagasi. Siiski võib oletada, et sündmused, mis ületavad meie tavateadvuse ja teadusliku seletuse piire, teevad inimesed tähelepanelikuks, ...

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplaniteenistused korraldavad kaplani erialakursuse, kuhu on oodatud koguduste vaimulikud ja teoloogiaüliõpilased, kes on huvitatud kaplanitööst kaitseväes ja/või Kaitseliidus. Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm (vasakul) tööülesandeid täitmas. Marina Loštšina Kursus toimub kolme sessioonina: 16.–18. oktoober 2023; 20.–23. november 2023; 8.–10. jaanuar 2024 erinevates Eesti piirkondades. Osalejatele on kursuse jooksul tagatud ...

Lääne praostkonnas paiknev, ent Pärnumaal Lääneranna vallas asuv Varbla kogudus on tegus. Juhatuse esimees Lea Lehis on veendunud, et nii kaua kui koguduses on elu, on kõik hästi. Varbla Urbanuse kirik, mis asub merest 3-4 kilomeetri kaugusel, pärineb 19. sajandi teisest poolest. Et ka varem seal pühakoda olnud, annavad tunnistust vanast kirikust säilinud kolm 17. sajandist pärinevat tundmatu kunstniku altarimaali. Kirikusse sisenedes on äratuntav rannarahva ehitusstiil ...

Maailma parim metallkatus on Tallinna toomkirikulEt Eesti võitis maailma parimate katuste võistlusel IFD Award esikoha – grand prix’, seda kinnitati 12. oktoobril Itaalias Bolzanos toimunud pidulikul galal. Auhindaolid vastu võtmas Tallinna toomkiriku torni ehitajad Aleksandr Jegorov (Valtsproff OÜ) ja Martin Kärner (Oma Katus OÜ). Restaureerimisprojekti tegi Ain Pihl (Rändmeister OÜ). Louise Tobias maeti ümber Kullamaale 14. oktoobril maeti Louise ...

Õpetajate päeval tervitas peapiiskop Urmas Viilma meie viit luterlikku kooli ja juhtis tähelepanu, et noorim neist – Põlva Jakobi kool – vajab käivitumiseks tuge. Kevadine Põlva Jakobi kooli lõpuaktus Põlva Maarja kirikus. Kätlin Liimets Luterliku kirikuga on hetkel seotud üks kõrgkool ja viis üldhariduskooli: usuteaduse instituut, Tallinna toomkool, Tartu luterlik Peetri kool (sh Karolini kool), Tallinna Kaarli kool ja Põlva Jakobi kool. Neis ...

Koeru koguduse raamatupidaja Klaarika Johanson on pälvinud EELK tänukirja. Autasule esitas Klaarika Johansoni Koeru kogudust teenima asunud Kristi Sääsk, kes ütleb, et Klaarika on kümmekond aastat teinud koguduses raamatupidamist ja on olnud ka koguduse sekretär. Vaimulik sõnab, et kõik, mis koguduses puudutab paberitööd, on usaldatud Klaarikale, sest tema on tõeline professionaal. Klaarika Johanson. Kristi Sääsk Klaarika on õppinud Koeru keskkoolis ja ...

Jämaja kogudus taotles tänukirja oma kaastöölisele Mati Martinsonile. Mati Martinson. Erakogu Kes Saaremaa eluga veidigi tuttav, on kindlasti tähele pannud Mati Martinsoni nime. Ta on aastast 2006 Sõrve muuseumi hing (loe: juhataja) ja teeb seda tööd entusiasmist. Teda võib nimetada ka kõndivaks loodus- ja ajalooleksikoniks. Teeb kaastööd Jämaja kogudusega, on olnud Saaremaal metsamees, Kuressaares maadlustreener, Torgu põhikoolis poiste kehalise kasvatuse ...

Oktoobris pidanuks juhatuseesimehed kogunema Nelijärvele, et pidada järjekorras XV konverentsi, ent teada on antud, et sel aastal konverents ei toimu. Konverentsi korraldav Raivo Erm, kes on ühtlasi Rapla koguduse juhatuse esimees, ütleb, et konsistoorium eraldas küll konverentsi korraldamiseks raha, aga hinnatõusu tõttu tavasummaga sel aastal enam hakkama ei saanud. Kuna osavõtumaksu tõstmises konverentsi korraldusmeeskond väljapääsu ei näinud, otsustati laekunud raha ...

Nissi kogudus tähistas kiriku aastapäeva Oktoobri esimesel laupäeval, 7. oktoobril tähistati Nissi kirikuhoone 150. aastapäeva. Nissi kirik on 150aastane. Elmo Tiisvald Nissis on jumalasõna kuulutatud juba ammu – enam kui 800 aasta eest on toimetatud ristimisi, kirikut on sealses paigas mainitud 1501. aastast. Praegusel kirikul on vanust 150 aastat ning seda tähtpäeva tähistati jumalasõna kuulutades ja muusikaga kaasa teenides. Oli lõikustänupühale ...

Tee rekonstrueerimistööde käigus leiti Viru-Nigula kirikuaiast ligi 800 aasta vanused säilmed. Teetööde käigus leitud inimluud maetakse pärast laboriuuringuid taas põrmu austavalt maha. Aili Ilves Uudis on küll läbi käinud juba mitmetest tele- ja raadiokanalitest ning lehtedest. Aga proovin siia tuua väikse kokkuvõtte. Arvata oli, et kuna tänapäevane tee-ehitamise tehnoloogia kaevab aluspinda oluliselt rohkem lahti, kui seda tehti 1950-60ndatel, ...