Prangli kabel sai 175aastaseks
Laupäeval, 12. augustil kogunesid Prangli saarele need, kes pidasid oluliseks, et Lääneotsa külas asuv kabel on juba 175 aastat olnud saarerahva pühakojaks. Kohal oli emeriitpeapiiskop Andres Põder.Sõit ainsale Põhja-Eesti saarele, kus on alates 13. sajandist püsiasustus olnud, on võõrale võluv, olijatele osa tavaelust. Rappumine koguduse juhatuse esimehe Taavi Linholmi juhitud veoauto kastis, pidupäevaks kohale tulnud Sõjaväeorkestri puhkpilli hõiked tuulega võidu, põlatud ...
Rukkimaarjapäeval, 15. augustil pühitses peapiiskop Urmas Viilma Abruka saarel Maarja kabeli, mis on teelistele avatud.„Saarele ei sa tulla nii, et kabel silma ei jääks,“ räägib Eesti Kirikule antud telefoniintervjuus Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, kelle eestvedamisel ja kelle maakodu krundile eile pühitsetud pühakoda rajati. Umbes 300 meetrit merest asuv kabel on väheldane ja armas, ehitatud palkidest ja laastukatusega, aga kõikide kirikule omaste tunnustega: ...
August on lõikuskuu – mida külvad, seda lõikad.Eesti taasiseseisvumispäeval, eeloleval pühapäeval mõtlen viimase 105 aasta sündmustele. Vaatan tagasi Eesti kiriku rahutööle. Oma esimeses pöördumises koguduste poole 4. detsembril 1919 kutsus piiskop Jakob Kukk üles ehitama oma kirikut ja parandama seda, mis laastav sõda oli purustanud. Kirik nägi oma ülesannet rahutöös, mille alus on Piiblis. Kiriku rahutöö sõnum oli tänu Vabadussõja lõppemise ja rahulepingu eest. ...
Umbes 15 aasta eest arutasime ühe kolleegiga ülikoolis, kas luterliku kiriku liikmeskonna languse põhi on käes. Me arvasime, et see saabub lähiajal ja siis tuleb taas kasv. Paraku eksisime. Langus on jätkunud kiiremini, kui keegi oleks osanud arvata. Aasta 2000 rahvaloenduse põhjal oli luterlasi 14% elanikkonnast, 2011. a langes see 10% peale ja 2021. a oli luterlasi vaid 8% elanikkonnast. Liikmesannetajate hulk on kahekümne aasta jooksul 2022. aastaks langenud poole võrra ...
Tänu tehnoloogiale saab töö ja elu minna aina tõhusamaks ja lihtsamaks, välja arvatud juhul, kui kõike on liiga palju, järg kaob käest ja nagu poliitikas öeldakse, „pikas plaanis“ läheb käest oluline siht ja igapäevane rutiinne protsess, millega selle sihi suunas kulgetakse.Andmed ja tehnoloogia esitavad uued võimalused ja väljakutsed kõikjal. Sotsiaalmeedia ja kasvav tava suhelda digivahendi kaudu ei ole väljakutse kirikule rohkem, kui ta on koolile, kodule, poliitilisele ...
30. juulil sai Viimsi Püha Jakobi kogudus endale juurde kaks vaimulikku: abiõpetaja Külli Suurevälja (57) ja diakon Ann Tamme (60).
30. mail ordineeritud Külli Suurevälja, kes pastoraalseminaris õppides oli Viimsi koguduses praktikal, ja mullu taevaminemispühal diakoni ametisse pühitsetud Viimsi koguduse liikme Ann Tamme seadis ametisse Tallinna praostkonna praost Jaak Aus, assisteeris koguduse õpetaja Mikk Leedjärv. Jaak Ausi introduktsioonikõne oli kantud Jeesuse ...
Toompeal kirikuvalitsuse maja II korrusel on valminud püsiekspositsioon Eesti luterliku kiriku piiskoppide insiigniatest. Insiignia on kõrge võimu- või aukandja väline sümbol, piiskopil näiteks mitra ja sau. Insiignia ülesanne on muuta väliselt äratuntavaks kandja amet või seisus.
Näituse koostajad (paremalt) Janis Tobreluts ja Erkki Juhandi püsiekspositsiooni tutvustamas. Kätlin Liimets
Väljapaneku mõte tekkis konsistooriumi arhivaari Janis Tobrelutsu sõnul ...
Pöide orel on pühitsetud
13. augustil pühitseti Pöide Maarja kirikus orelimeister Hardo Kriisa käe all ümber ehitatud orel. Pühitsustalituse pidas kogudust teeniv õp Veiko Vihuri. Talitusele järgnes orelikontsert, kus soleeris oreliprofessor Andres Uibo.Pöide kiriku sisustus, ka vana 19. sajandist pärit orel, hävis 1940ndatel. 2019. aastal kingiti kogudusele Soome Tervakoski kirikus asunud orel. Algsest pillist on säilinud viled ja mängupult. Orelil on kaks manuaali ja ...
Teoloogile ja ettevõtjale Indrek Tennole meeldib reisida. Kes juba kord on tõelisest rännuseiklusest osa saanud, see naljalt pikalt koju diivanile ei jää, arvab reisimees ise. Oma retkedelt kogutud muljetest ja erinevatel mandritel tehtud fotodest kokku pandud reisiraamatut „Hipilikud palverännakud“ (kirjastus Šakti 2023) on ta nõus Eesti Kiriku lugejatele lähemalt tutvustama.
Reisiraamatu pühendad oma poegadele, kes sinu sõnastuses „pidid liigagi tihti kodus üksinda ...
Juba kümnendat korda toimus Norra Bomlo ja meie Sangaste koguduse noorte ühislaager, millest tänavu võttis osa 18 inimest, lisaks korraldav toimkond. Päevad olid täidetud rõõmu ja mitmesuguste tegevustega.Sangaste kogudust seob Norra Bomlo kogudusega pea kolmekümneaastane sõprus. Sõpru vajatakse siis, kui on oodatud abi ja toetus ning usaldus ja saavutatud osadus on märksõnad, mis ühendavad kahte kogudust. Ühine usutunnistus on siduvaks teguriks, see liidab erinevatest ...
Kui mais toimunud kontserdil sai kuulda, kuidas remondis olev Vändra orel kõlab, siis pill peaks korda saama septembris.Tegu on 1889. aastast pärineva Müllwerstedti meistritööga ja pill on täiesti originaalselt säilinud, ütleb pilli remontiv orelimeister Ago Tint. Järva-Jaani ja Väike-Maarja koguduses organistina töötav Ago Tint lisab, et nii jääb ka pärast remonti. Ja lisab: „Eks orelimängu oskus võimaldab ka pilli ehituslikku hingeellu paremini süüvida.“
Väga ...
Lissabonis toimusid 1.–6. augustini ülemaailmsed katoliiklikud noortepäevad, kus osales ka grupp Eesti noori.Ülemaailmsed noortepäevad algatas püha Johannes Paulus II. 1985. aasta jõuluõhtul selgitas paavst Johannes Paulus II Rooma kuuria töötajatele noorte ülemaailmsete kohtumiste vajalikkust: „Kõik noored peavad tundma, kuidas kirik neist hoolib. Sellepärast peab kogu kirik ühes Peetruse järeltulijaga ka maailma tasandil noorte eest rohkem hoolt kandma, reageerides nende ...