Jeesuselt kistakse riided seljast Reti Saksa illustratsioon Urmas Viilma raamatule „Via crucis. Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristitee“, pliiats 2022. Sajandeid enne, kui Rooma sõdurid hinge vaakuva Jeesuse risti all Tema räbaldunud riiete üle mõnitavalt liisku heidavad, kirjutas psalmist prohvetlikult: „Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast.“ (Ps 22:19) Vormikandjatest käsualustele pakuvad erilist mõnu alasti kistud Ristilöödu ...

Vaiksel laupäeval  kell 18 jõuab Tartu Peetri kirikus esmaettekandesse dr Mart Jaansoni uudisteos „Seitse sõna ristil“ käsikelladele ja orelile. Eesti Kirik usutleb muusikust vaimulikku vaikse nädala künnisel. Kui oluliselt räägib muusika kaasa pühadenädala meeleolu kujundajana?  Mart Jaanson (fotol): Minu jaoks ei erine vaikne nädal teoloogiliselt tonaalsuselt suurel määral muust Kristuse kannatusajast. Kannatusaja muusika on luterluses siiski selgelt ...

https://www.mage.space/tehisintellekt Käes on kirikuaasta muutlikem nädal, mille päevad on erineva tähendusega. On päevi, kui inimene võib küsida, miks … On päevi, kui tuntakse osadust, on päevi, kui tuntakse kurbust ja on päev, mil tuntakse rõõmu.  On kummaline, et mida aeg edasi, seda vähem saadakse aru selle nädala tähendusest ja võetakse vähe aega selle üle mõtiskleda. Pean silmas inimesi, kel puudub side kirikuga. Pole ju ime, et suure neljapäevaga algab ...

Suure nädala teemad tunduvad rasked. Vaadates Jeesuse kannatusele ja surmale näeme esmalt inimliku kurjuse võidukäiku. Vaid korra kirikuaastas on altarikatted mustad ja see on suurel reedel. Tundub, et inimlik kurjus sai võidu. Mida võisid tunda jüngrid, kes olid kõik jätnud selleks, et järgida Jeesust? Mida koges Maarja, kui ta poeg ema silme all risti löödi?  Maailmas on aegu, mil tundub, et kurjus võidutseb. Sõda on valus ja puudutab meid kõiki. Süütud inimesed ...

See lugu juhtus mõni aasta tagasi. Töötasin tollal konsistooriumis ja minu kabinet asus sekretäri kabineti läheduses. Ühel päeval palus sekretär mind appi, et lahendada ühe inimese probleemi, kes oli nõu otsides konsistooriumi telefonile helistanud. Inimene selgitas, et tema tahab abielluda ja tahab kindlasti ka oma abielu laulatada. Igati tervitatav ja ilus soov, mis võiks kellelgi selle vastu olla! Ka ristimise ja leeriga lubas helistaja asjad õigeks ajaks korda ...

Ei mäletagi, millal viimati sain õppetunni nagu möödunud nädalal. Olin pidanud plaani minna jumalateenistusele armsasse Nõo kirikusse. Üheks ajendiks oli koguduse kodulehel olev teade, et pärast teenistust kõneleb dendroloog Alar Läänelaid. Suured puud majade läheduses on teema, mis alati paelub. Vana kirik ja vana puu selle kõrval on just kui sümbol millestki igikestvast ja kindlast. Kõik läks aga hoopistükkis teisiti. Ja asi pole selles, et dr Alar Läänelaid on ...

Varsti juba paarikümnel aastal kutsuvad luteri kogudused inimesi kõndima sümboolselt Jeesuse ristiteed. Sadagu siis väljas lund või paistku päike. Oluline polegi, kas Eesti mõistes suures linnas käia läbi mitu head kilomeetrit või piirduda ennekõike mõttehetkedega mõnes väikeses maakirikus. Nendeski on tähistatud Jeesuse peatused teel ristile. Oluline on mõelda tema kannatustele, surmale ja selle tähendusele meie jaoks.  Vähetähtis pole seegi, et ristitee rännakust ...

Suure neljapäeva keskmes on armulaua seadmine.   Kätlin Liimets Homme on suur neljapäev. Püha, mille keskmes on armulaua seadmine, kuulub meie kirikukalendri seitsme suurpüha hulka. Oleme jõudnud suurde nädalasse, kus kõnnime koos Kristusega tema maise elu viimastes päevades. Suure neljapäevaga astutakse ülestõusmispüha õhtuni kestvasse kolmepäevasesse pühasse (ld Triduum sacrum), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust. Suur neljapäev ...

Palmipuudepühal õnnistati palverändurid teele Kaheksa aastaga on oodatud traditsiooniks saanud tava, et vaikset nädalat alustaval palmipuudepühal kogunevad Eesti Jaakobitee palverändurid Tallinna toomkirikusse vastu võtma vaimulikku õnnistust, millega saab uut hooaega alustada. Tänavu kogunes rändureid mitukümmend. Palverändureid õnnistas toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru (fotol). Lühirännaku korraldamiseks siirduti seejärel ühiselt Niguliste kirikusse, mille ...

Kui Venemaal väga armastatud poeet ja laulja Aleksandr Vertinski (1889–1957) pikast emigratsioonist koju jõudis Nõukogude Liitu, oli temast liikvel selline anekdoot. Vertinski astus rongi pealt perroonile, pani kohvrid enda kõrvale maha, laskus põlvili, andis südamehärduses maapinnale suud ja ütles: „Tere, mu emake Venemaa!“ Siis tõusis ta püsti ja vaatas ringi – kohvreid polegi enam! Ära varastatud! Vertinski öelnud nördinult ja vaguralt: „No selge, nii see on, tunnen su ...

Kui meie jõudsime hommikul väsinuna alles naeratuse peale mõtlema hakata, oli giid Moosesel juba lai naeratus ees! Meie Siinai mäe matkagrupile sattus giidiks just Moosese nime kandev noor Egiptuse beduiin.  4 x Erakogu Kes oleks võinud seda arvata, et Mooses kandis peas beduiini rätti ning jalas Adidase tosse! Aga täpselt niimoodi oligi – meie Siinai mäe matkagrupile sattus giidiks just Moosese nime kandev noor beduiin. „Mooses, Mooses!“ hüüdis ta läbi pimeda öö – ...

Eelassambleel osalenud eestlased (vasakult) õp dr Triin Käpp, peapiiskop Urmas Viilma, õp Meelis Süld, Luterliku Maailmaliidu peasekretär õp dr Anne Burghardt, Igor Ahmedov ja Mattias Haamer.    Erakogu 21.–24. märtsil olid Oxfordis koos Luterliku Maailmaliidu (LML) Euroopa kirikute esindajad, et arutleda teemade üle, mis on just selle piirkonna kirikute jaoks olulised.  Kohtumise eesmärgiks oli valmistuda septembris Krakówis toimuvaks LML peaassambleeks, mis ...

Veebisinodi lõpul jäi fotole 12 sinodisaadikut.   Kätlin Liimets 3. aprillil toimunud Põhja-Ameerika praostkonna veebisinodil tehti ajalooline otsus: 30. juunil lõpetab Põhja-Ameerika praostkond tegevuse eraldi struktuuriüksusena. Kõige olulisemaks päevakorra teemaks pea kolm tundi kestnud veebikoosolekul oli praostkonna senise tegevuse lõpetamine ning koguduste suunamine EELK konsistooriumi haldusalasse diasporaakogudustena. Otsus on seotud viimaste aastate ...

Tiit Salumäe usuteaduse üliõpilasena ajal, mil ta oli juba ametis EELK konsistooriumis käsundusametnikuna. 2 x Erakogu Esimesel aprillil täitus piiskop Tiit Salumäel 50 aastat EELK konsistooriumisse tööle jõudmisest. Käsundusametniku kohustusi asus ta täitma samas majas asuva usuteaduse instituudi üliõpilasena. Esimene aprill oli 50 aastat tagasi pühapäev. Sel päeval toona veel teoloogiatudengina vaimulikuametiks valmistuv Tiit Salumäe Tallinnas Toompeal asuva ...

4 Jaan Kiiviti (fotol) valimisega peapiiskopiks 1994. aastal langes piiskopkondade loomise kava küll aastateks päevakorrast, aga muudes kirikuelu valdkondades lükati debatid juba 1990. aastatel käima ja need jätkusid ka uue aastatuhande alguses. Selles kontekstis ilmnes nii nagu 1920. aastatelgi, et kirik pole sugugi ühtne. Et esialgu oli tegemist kiriku jumalateenistuskorra, kiriku ülesehituse ja vaimulikuameti üle toimunud vaidlustega, jäid sel teemal kõlanud ...