Peetri kooli esimesed lõpetajad
➡️ Vaata ka videouudist Tartu Luterlikus Peetri Koolis lõpetas esimene sõjajärgne lend
https://youtu.be/Hf5N_Ir3cjk
17. juuni kirjutab ennast Tartu luterliku Peetri kooli ajalukku päevana, mil lõpetas esimene sõjajärgne lend ja Tartu Peetri kirikus toimunud jumalateenistus-aktusel anti kümnele õpilasele põhikooli lõputunnistus.
Need ei olnud üksnes lastevanemad, kes liigutuspisaraid tagasi hoidma pidid, kui kümme põhikooli lõpetajat koos oma õpetajate, vaimulike ...
Koguduse õpetaja Kerstin Kask koos roheliste kirikutekstiilide autori Tiina Puhkaniga. Karolina Tulp.
Kose Püha Nikolause kogudus sai kasutusse professionaalse kunstniku loodud kirikutekstiilid, uued rohelised altarikatted valmistas tekstiilikunstnik Tiina Puhkan.
Kirikutekstiilid pühitses koguduse õpetaja Kerstin Kask 19. juuni jumalateenistusel. Pühapäevane teenistus oli kirikus tavapärasest pidulikum. Päeva tähtsust ja rõõmu aitas ...
Merille Hommik.
Jaanipäevaeelne aeg on eriline – pikad ja päikselised päevad, pikad õhtud ja valged ööd. Koolides on lõpuaktused ning sotsiaalmeedia kihab rõõmsatest koolilõpetajatest ja uhketest vanematest. Ent paljude perede jaoks pole see nii, sest lõpuaktuse piltidelt on puudu lapsi, kes seal peaks olema, ja saamata on lõputunnistused, mille nimel on aastaid tööd tehtud ja vaeva nähtud. Neid ei ole seal seepärast, et nad ei jaksa. Ei jaksa, sest on haigestunud ...
Kui minu laps üheksa aastat tagasi koolimajja jõudis, olid ehitustööd juba alanud. Kuid selle näilise segaduse keskel oli üks väike klass, turvaline pesa, kus algas Kaarli kooliks kasvamine. Nooreks ja tegusaks inimeseks hakkas 2013. a sügisest Kaarli koolis koos vormuma 20 last, esimese lennu lõpetaja staatuse sai aastal 2022 samapalju noori.
Selle aja jooksul olen lapsevanemana tundnud, et ükskõik milliseid kaikaid elu mu jalge ette takistuseks ka ei loobiks, koos ...
President Alar Karis annab täna Tallinnas Vanasadama kruiisiterminalis pidulikul tänuüritusel „Eesti tänab“ üle riiklikud teenetemärgid (teenetemärkide saajate nimekiri avalikustati 21.02.). 148 tunnustatu seas pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi Tartu praost Ants Tooming. Mida tunnustus teile tähendab ja milliste mõtetega lähete tunnustust vastu võtma?
Ants Tooming: Tunded ja mõtted olid Eesti Vabariigi aastapäeval ära. Siis nad segunesid küll sõjakoledusega. ...
➡️ Vaata ka videouudist Mustamäel toimusid kirikupäevad
https://youtu.be/b1SnWWYC0YY
Sooviga jagada seda usku, lootust ja armastust, mida iga inimene vajab ja mis meil on Jeesuses Kristuses, sai kirikupäevi ka planeeritud ja peetud.
Täna on südames suur tänutunne, kui mõtlen möödunud nädalale. Tänu Jumalale ning kõikide toetajate ja vabatahtlike hindamatule abile, et Mustamäe kirikupäevad teoks said.
Kirikupäevade raames toimus üritusi erinevates ...
Luterlike kirikute juhid ja esindajad kohtusid
Anne Burghardt, Panti Filibus Musa ja Urmas Viilma. Luterlik Maailmaliit /LWF/ Stéphane Gallay.
Luterliku Maailmaliidu (LML) 50-liikmeline nõukogu kogunes 13.–19. juunini Genfis toimuvale istungjärgule, mida juhatas president, Nigeeria luterlaste peapiiskop Panti Filibus Musa. Erinevaid istungeid juhatasid aga seitsmest maailma piirkonnast valitud asepresidendid. Peapiiskop Urmas Viilma juhatas Kesk- ja Ida-Euroopa ...
Pielpajärvi metsakirik. Fotod: Sirje Semm, Antti Bilund, Juhani Alanen, Tampere toomkiriku koduleht, „Aikamatka Espoossa“, postkaart.
Soome kirikutes on silmapaistvalt palju seinamaalinguid, nii uuemates kui ka keskaegsetes. Ja mitmel neist on oma lugu rääkida. Aga igas kirikus leidub oma aare, mis teeb ta eriliseks.
Kui Eestisse jõudis teeliste kirikute liikumine 1990ndate lõpus, siis Soome tuli see kümmekond aastat varem Saksamaalt. Esimesena avati suvel ...
Katrin Lauri romaani „Tunnistaja“ lugedes
Kui 1989. aastal hakkasin sagedamini Tallinna roomakatoliku Peeter-Pauli kiriku uksest sisse astuma, jäi silma mälestustahvel eeskoja seinal tekstiga „Episcopus Martyr Eduard Profittlich 1890 – …“. See oli mälestustahvel peapiiskop Eduard Profittlichile (1890–1942), Eesti katoliku kiriku peale, apostellikule administraatorile perioodil 1931–1941. Hea karjasena ei lahkunud isa Eduard oma karja juurest, kui algas Nõukogude ...
Eesti maastikku ja linnapilti ilmestavad kirikud ja iga pühakoja juurde kuuluv kirikuaed. Et ajalooliselt on kirik ja seda ümbritsev maa olnud kristlastele pühitsetud matmispaik, siis on sõnal kirikuaed üldiselt surnuaia ehk kalmistu tähendus. Kirikuaedade tekkele pani aluse ristiusu nõue, et surnud tuleb matta pühitsetud mulda.
Markeerimaks kiriku mõjupiirkonda jõudmist, on enamasti kirikute ümber rajatud toekas aed või müür. Lisaks kirikule võisid ...
Tallinna Toompea Kaarli kirik. Tarmo Annus / ajapaik.
Praegune Kaarli kirik pealinnas Kaarli puiestee, Toompea ja Tõnismäe tänava vahel on pühitsetud aastal 1870.
Suurel kivisel kirikul on ka eellasi: Antoniuse kabel ja puukirik. See teeb ajaloo jälgimise pisut keerukaks ja esmalt teen vale järelduse. Oletan, et kirik on ehitatud endisele surnuaiale, ent koguduse õpetaja Jaak Aus lükkab selle mõtte ümber.
Kiriku läheduses on küll surnuaedasid olnud, ent ...
Järva-Jaani kirikuaeda kasutatakse ka praegu kalmistuna. Katrin-Helena Melder.
Järva-Jaani kirikuaed on armastatud ka matmispaigana.
Tänapäeval toimub matus enamasti kalmistul, ent 4. juunil leidis oma viimse puhkepaiga Järva-Jaani hooldatud kirikuaias esivanemate kõrval Tallinnas aastal 1924 sündinud koguduse heategija paruness Helene von Schilling. Koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder ütleb, et nende kirikuaias tuleb matuseid üsna sageli ette. Ta pakub, et aastas ...
Ridala kirikuaed pärineb 13. sajandist. 3 x Kätlin Liimets.
Pärnu ja Lihula poolt Haapsallu sõites jääb kaheksa kilomeetrit enne sihtmärki Läänemaa üheks kaunimaks peetud pühakoda Ridala Maarja Magdaleena kirik ja tema kirikuaed.
Mõlemad kuuluvad Eesti vanimate hulka ehk pärinevad 13. sajandist. Kiriku arvatav ehitusaeg on 1265–1270 ja kirikuaia näol on tegemist ajastutüüpilise hästi säilinud hauatähiste ja põlispuudega ning paekivist piirdemüüriga ümbritsetud 0,5 ...