Liina Pihlaku „Elu puu“
Andres Tali kaanekujundus, kirjastus Tänapäev.
Tartus Tähtveres on osal korteritel koridoris kaks sissepääsu: suurem, kahe poolega uks pererahvale ja külalistele mõlemad pooled avada ning teises seinas pisut väiksem sissepääs kööki ja köögitagusesse teenijatuppa. Teenija lihtne uks meenus nii mõnigi kord Liina lugu lugedes: sissepääs tegelikku ellu, täiuslik vahenditus, lihtne ning omainimesetunne ja malbe ...
Tekst ja foto: Kätlin Liimets.
Ja valgusel on varjudestki vähe
Su silmadesse kujutleda end
Võin vahel
Siis surm ei kohutagi mind
Vaid mahe
On inimene videvik
On minemise igavik
On tuules tuuletuse vaim
On olemise olematu aim
Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel ...
Võnnu kirik. Pille Kink.
Alates 3. aprillist on kolmel pühapäeval Klassikaraadio eetris uus saatesari „Tornikell minu külas“, mis toob kokku kirikukellad ja eesti kirjanduse. Esimene saade viis kuulaja Tartumaale Võnnu kirikusse, mille kellade helin kajab vastu Gustav Suitsu loomingus.
Võnnu kiriku kellade hääl on Gustav Suitsu saatnud alates lapsepõlvest, mis on leidnud ka ainukordse väljenduse tema tartumurdelises luuletuses „Kerkokell“, mis ...