Kõneldi Eesti elanike maailmapildist
Konverentsipäeva juhatanud Meego Remmel (vasakul) on pildil Mart Normetiga, kes rääkis meedia osast käsitletud uuringus.
➡️ Vaata ka videouudist Konverentsil mõtestati eestlaste usuelu
11. novembril Tartu Ülikooli aulas toimunud konverentsil analüüsiti Eesti Kirikute Nõukogu ja TÜ usuteaduskonna korraldusel läbi viidud uuringu „Elust, usust ja usuelust 2020“ tulemusi.
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt avasõnad ütelnud emeriitpeapiiskop Andres Põder toonitas, ...
Kose kirik aasta tagasi. Tiit Palgi.
Täna, 17. novembril on rahvusvaheline enneaegse sünni päev, mida MTÜ Enneaegsed Lapsed üleskutsel tähistab Eestis ka mitu kogudust.
Eesti Kiriku andmetel väljendavad ettevõtmisele oma solidaarsust Kose kogudus Ida-Harju praostkonnas ja Tartus Ülikooli-Jaani kogudus. Mõlemas koguduses võeti pühapäevasel jumalateenistusel eestpalvesse kõik enneaegsete lastega pered. Kirikulisi innustati märkama ja toetama neid kodusid, kuhu jõuab ...
Merille Hommik.
Hiljuti arutasime ühes seminaris üliõpilastega Eugene Ulrichi 2004. aastast pärit kirjutist „Meie teravam fookus Piiblil ja teoloogial tänu Surnumere käsikirjadele“ („Our Sharper Focus on the Bible and Theology Thanks to the Dead Sea Scrolls“, ilmunud ajakirja Catholic Biblical Quaterly 66. aastakäigus). Katoliikliku Notre Dame’i ülikooli (Washington) emeriitprofessor Ulrich kuulub teenekaimate ja tuntuimate Surnumere käsikirjade uurijate ja ...
Armastatud rännumees Hendrik Relve on sõnastanud oma elu ja rändude juhtlause: „Kõige raskem on märgata kõige tähtsamaid asju. Sest nad asuvad liiga lähedal ja on liiga suured.“ Ilmselt on see kogemus paljudele meist tuttav ja küllap oleme püüdnud ka vastuseid leida, miks see nii kipub olema.
Üks vastustest ongi, et kui inimesed ühes oma imeliste mõtetega on meie juures, võibki juhtuda, et nad on meile liialt lähedal, et me süda suudaks nende mõtteid mõista. Või on ...
Sündmused Poola-Valgevene piiril tuletavad taas meelde, et maailm on väike. Isegi üpris kaugetes maades toimuv ei jää sageli mõjutamata meidki.
Juba mitmendat kuud on nimelt tuhanded peamiselt Iraagi Kurdistanist ja mujalt Lähis-Idast pärinevad immigrandid üritanud Valgevene kaudu ebaseaduslikult Euroopa Liitu pääseda. Neid toetavad aktiivselt Valgevene ametivõimud, kes loodavad sel viisil survestada Euroopa Liitu leevendama riigi vastu kehtestatud ...
Olulise sündmusena eelmisest nädalast saab meenutada Eesti Kirikute Nõukogu egiidi all ning siseministeeriumi ja Tartu ülikooli kaastoetusel toimunud konverentsi, kus fookusesse võeti Eesti elanike maailmapilt, vaagides selleks uuringut „Elust, usust ja usuelust 2020“. Jään päevaga väga rahule, leides, et kuuldud ettekanded oma ala asjatundjatelt aitasid oluliselt avardada võimet tajuda usulist temperatuuri Eesti ühiskonnas. Tuhatkond Eesti inimest, 18aastased ja vanemad, ...
40ndates eluaastates Fanny de Sivers 1960ndate aastate algul oma Pariisi-kodus ajal, mil ta Vello Saloga aktiivselt suhtles. Arhiiv.
Kristliku mõtleja Fanny de Siversi (26. oktoober 1920 – 22. juuni 2011) kirjaliku pärandi alalhoidmiseks ja kokku koondamiseks on dr Arne Hiobi toimetamisel ilmumas viies mahukas köide.
Eelmisel aastal oleks Pärnust pärit pariislanna Fanny de Sivers saanud saja-aastaseks. Kuivõrd kõnetavad tänapäeva inimest teemad, mida Sivers üles ...
Aastapreemia nominendid teevad taas rõõmu
Muinsuskaitseamet tunnustas möödunud neljapäeval aastapreemia kandidaate. Oma kõnes ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, et head uudised on igapäevased, aga sellesse aastasse jääb ka kurb uudis Narva-Jõesuu pühakoja põlengust. Päästetalgutel osalenud muuseumid ja kõrgkoolid saidki hea koostööpartneri tunnustuse. Kandidaate külastades ja filmides sõideti läbi 859 kilomeetrit – ühtekokku esitati preemiatele 79 ...
Katri Aaslav-Tepandi kirjutab, et hooldekodudes annab tunda ühiskonna pingetest tulenev närvilisus ja surma ootus kui vabanemine valudest. Kätlin Liimets.
Vaktsineerida või mitte vaktsineerida – see on küsimus, kui parafraseerida prints Hamleti kuulsaid sõnu „Olla või mitte olla?“ Shakespeare’i tragöödias.
Monoloogi algus tragöödias on selline: „Olla või mitte olla– see on küsimus! Mis oleks üllam: vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes ...
Kuidas elada koos nii, et keegi ei tunneks ennast üksikuna või õnnetuna? Vastust neile küsimustele otsiti Eesti Kirikute Nõukogu ja sotsiaalministeeriumi toetusel toimunud isadepäeva konverentsil „Kuidas jääda abielus õnnelikuks“, mida korraldas SA Väärtustades Elu.
Pereteemalisi konverentse on sihtasutus korraldanud nii emade- kui isadepäeval varsti kümmekond aastat.
Kui varasemalt on räägitud näiteks sellest, mis mõtet on üldse abielluda või ...
Piduliku talituse toimetas emeriitpiiskop Einar Soone, osalesid Viru praostkonna vaimulikud. Ulvar Kullerkupp on fotol esireas paremal. Koguduse arhiiv.
Ulvar Kullerkupp seati 7. novembril Lüganuse koguduse diakoniks.
Ulvar Kullerkupu (snd 22.06.1966) nimi on kirikus suhteliselt uus, ent mitte tundmatu. Märtsi alguses 2020 ordineeriti ta Narva koguduses diakoniks, ent on nüüd jõudnud oma kodupaika Lüganusele tagasi. Ta ütleb tagasihoidlikult, et teeb just seda, ...
Rootsi-Mihkli.
Selline mõte jäi kõlama arutlusringis „EELK teiste meelest“, kus teema üle diskuteerisid EKNi liikmeskirikute esindajad.
Paaritunnisel põneval vestlusel toodi esile huvitav võrdlus: pühakojad on nagu saatkonnad, mis on avatud inimeste teenimiseks. Nende üle on Eesti Kirikute Nõukogu, kes väljendab kõigi konfessioonide ühist arvamust ja on usalduse aluseks. See usaldus riigi ja kiriku vahel on kahepoolne ja paistab välja, lisas vestluse käigus ...
Dr Roman Toi (vasakult), peapiiskop Konrad Veem ja prof Hugo Lepnurm Stockholmi Jakobi kirikus. Erakogu.
4.
Seoses XXI üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 29. juunist kuni 1. juulini 1990. a, on mul veel üks väga põnev mälestuskild ühe kauni foto näol, mis on tehtud konsistooriumi saalis just päev pärast laulupeo lõppu. Sellele ühiskoosolekule 2. juulil oli kogunenud väga eriline seltskond, kes kõik ühel või teisel viisil olid olnud seotud lauluraamatu ...