Valgusvihus vestlevad (vasakult) prof Urmas Nõmmik, emeriitprof Kalle Kasemaa ja vestlusõhtu juht lektor Anu Põldsam. Mõlemad usutletavad olid arvamusel, et usuteaduskond on nagu Piibel: mitmekesine, palju žanre, palju kirjutajaid. Kätlin Liimets. Tartu ülikooli usuteaduskonna taasavamisest möödub 30 aastat. Aastapäeva tähistamise sündmuste rea avas kohtumisõhtu esimese dekaani emeriitprofessor Kalle Kasemaaga ja praeguse juhataja professor Urmas ...

„Surm on edasitee“ on Jaan Tammsalu uus raamat, mida 30. septembril Tallinna Jaani kirikus esitletakse. Lugesin raamatu käsikirja läbi ühe hingetõmbega. Jah, käsikiri oli alles trükki minemas, aga olin kannatamatu. Nüüd tean, et olin selle ilmumist oodanud oma kolmkümmend aastat. Lugedes tunnetasin kogu aeg, et autor on seda kirjutanud võib-olla sama aja. Mitte küll otseselt, aga talletanud kogemuse kogemuse peale, kuni need sõnastatuna on kaante vahele ...

Kristjan Luhamets. Eestimaa kirikuhooned kokku mahutavad märkimisväärselt palju inimesi. Sajandite jooksul on olnud usubuumi aegasid, mil ehitati järjest uusi kirikuid ning keskaegsed maakirikud sai ühe-kahekordsed rõdud. Tänapäevani tuleb kiriku täismaht rahvast jõuluteenistusele, kus vabu istekohti peaaegu pole, või õigeusu paasaöö teenistusele, kus pole vaba kohta seismiseks.  Küsimus, kui palju inimesi mahub kirikusse, pole sakraalhoonete mahu mõõtmiseks, ...

Viimastel kuudel on avalikkuses palju olnud juttu koroonaviiruse vastu vaktsineerimisest. Inimesi püütakse vaktsineerima meelitada, mõjutada, ähvardada, veenda ja paluda. Valitsus on avalikult lubanud, et sügiseks, mis saabub juba 22. septembril, peab plaan – vaktsineerida 70% täiskasvanud elanikkonnast – saama täidetud. Täna juba teame, et see plaan jääb täitmata. Järelikult tuleb jätkata veenmist, palumist, ähvardamist ... Erinevad uudised eri riikidest on ...

Tartut on vaktsineerimise korralduse ja hõlmatuse eest teistele eeskujuks toodud. Edu taga on tartlaste vastutustunne ja mõistlik suhtumine. Kindlasti tõhus koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu kiirabi ja linnavalitsuse vahel. Kuid tahan esile tõsta vabatahtlike rolli meie eduka vaktsineerimiskeskuse töös. Vabatahtlikud olid need, kes keskuses sellise töökorralduse tagasid ja meeleolu lõid, et kõik tundsid end seal teretulnutena. Suures osas olid nendeks vabatahtlikeks ...

Õiguskantsler Ülle Madise aastaaruandest, mille kokkuvõttest avalikkus hiljuti osa sai, lõikas valusalt teadvusse väide, et Eesti ühiskonda iseloomustab üldine meeleolu langus ja tigeduse kasv. Sellest andvat oma sisuga tunnistust aasta jooksul õiguskantslerile lähetatud 5018 pöördumist. Samad inimesed, toonitab Madise, kes varem hurjutasid sisserännet pelgavaid kaaskodanikke, on valmis koolist minema ajama suurpere ema, kel pole koroonatesti tegemiseks raha ja kes pole ...

Urmas Viilma, peapiiskop: 1. augustil selgus, et ma ei saanud enam teha oma ametlikule Facebooki lehele nimega „Peapiiskop Urmas Viilma“ postitusi. Läks mõni päev mööda ja kadusid ka selle lehe administreerimise õigused. Pärast seda ei ole minu lehele ilmunud ligi poolteist kuud enam ühtegi postitust – lihtsalt pole võimalik postitada ega teha lehega ka midagi muud. Isegi kustutada mitte!  Leht jäi ilma administraatorita. Hoolimata nädalatepikkusest püüdlusest ja ...

Kuigi rahvast oli sinodil vähe, oli see siiski otsustusvõimeline. Rita Puidet. Möödunud kolmapäeval kogunesid Valga praostkonna sinodisaadikud koosolekule Otepääle. Kiriku uksel põrkasin kokku koguduse juhatuse esimehe Jaan Uiboga, kes ärevalt tegeles veel peatselt algava sinodi viimaste korralduslike küsimustega. Võib vaid kaude mõista olukorra keerulisust – osa meeskonna haigestumise tõttu ja viirusekartuses viidi koosolek enne toimumist veel pastoraadist üle ...

EELK Usuteaduse Instituut alustas Õppeaasta 2021/2022 alustamiseks kogunes usuteaduse instituut (UI) pidulikuks jumalateenistuseks 8. septembril Tallinna piiskoplikku toomkirikusse.  Jutluses kirjakohale Matteuse evangeeliumist (Mt 11:25–26) toonitas rektori kohusetäitja praost assessor Marko Tiitus vajadust alustada õppeaastat usus ja lootuses: „... et meie õpingutel, meie tegelemisel teoloogia ja kirikumuusikaga on tähendus niihästi meie endi kui meie ...

Jaanuaris 80aastaseks saav 30 aastat Eestis tegutsenud jesuiidist preester Christoph Wrembek ühendab harvaesinevalt traditsioonide austamise ja piiride ületamise. Katoliku kiriku jesuiidist preester Christoph Wrembek jõudis 30 aastat tagasi mõned päevad enne kolmandat adventi esimest korda Eestisse. Tallinna lennujaama hallis põles vaid üks lamp ja ta ei teadnud, miks ta siia pidi tulema. Sellisest tohuvabohust sai alguse isa Christophi suhe Maarjamaaga ja üllataval ...

Metodisti Maailmanõukogu tunnustas Eesti Metodisti Kiriku kauaaegset pastorit ja superintendenti Olav Pärnametsa (fotol) rahupreemiaga. Olav Pärnamets oli Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliikmetest (1989) ja asepresident (1993–2001), samuti  Eesti Evangeelse Alliansi president (1991-2002). „Olav Pärnamets on juhtinud Eesti Metodisti Kirikut eri aegadel, nii  okupatsiooni ajal, mil Eesti oli sisuliselt ainuke paik terves Nõukogude Liidus, kus metodisti ...

Piiskop Tiit Salumäe (vasakult), LCiGB piiskop Tor B. Jørgensen, vastordineeritud Meelis Süld, emeriitpiiskopid Walter Jagucki ja Martin Lind. Daniel Szadvari. Laupäeval, 11. septembril ordineeriti Meelis Süld Suurbritannia Luterliku Kiriku (Lutheran Church in Great Britain – LCiGB) vaimulikuks kutsega asuda Londonis Püha Anna koguduse abiõpetajaks. Ordinatsioonitalitus toimus Londonis St Mary-at-Hilli kirikus, kus käib koos Londoni Püha Anna kogudus. Kuigi Meelis ...

Kõik mu erialased õpetajad ja need inimesed, kellelt mul oli midagi õppida, olid oma valdkonnas autoriteedid. Mis selleks valdkonnaks just oli, pole siinkohal tähtis. Olulisem on see, et nad kõik hoolitsesid ka ühe inimlapse silmaringi laiuse eest, kuhu pidid nende veendumuses kuuluma mõned vaimulikudki probleemid.  Üheks niisuguseks probleemiks oli „tänulikkus“ kui usulahuülene hoiak, teiseks „kannatlikkus“ kui inimese vastupidavus, aga ka kui eneseksjäämine ja ...

Mare Must esivanemate Ants ja Liis Musta haual Ilmjärve surnuaial 2007. aastal. Erakogu. 3. Kõikidest nimetatud kohtadest tulid mu esivanemad 19. saj keskpaiku kokku Kongutasse (muide paar aastat tagasi juba endiseks muutunud Konguta vald asus kunagiste Puhja ja Nõo kihelkondade kokkupuutealadel), seega järgnevate põlvkondade suguvõsakirikuteks said Puhja ja Nõo, seoses õigeusuga ka Kavilda.  Vanavanaisa olevat millalgi 19. saj lõpul Puhja kiriku katust katnud ...