Maara Vint. Rasvatihane maandus heki najale kokku keeratud aiavõrgu rulli otsa ja kükitas sinna traadikeermete peale mõnusalt maha. Päike soojendas servamisi pilve tagant. Vast esimene soojem hommik. Korraga tundus, et nii võikski jääda. Mulle, kes ma läbi elutoa akna tihast jälgisin, tundus, et linnule tundub nõnda, sest see aiavõrgurulli ots oli nagu siiru-viiru pesalohk. See hetk oli ilus, nii tihasele kui ka mulle selles äratundmisvälgatuses. Mida sa, hing, veel ...

Merille Hommik. Hans Christian Anderseni muinasjutus „Keisri uued rõivad“ on keiser ringkäigul linnas alasti, kuid keegi peale lapse ei julge seda tunnistada. Keiser ise usub, et lubatud uhked rõivad on tema ihu katmas, pidid need ju olema nähtamatud rumalatele ja oma ametikohale kõlbmatutele. Kes siis julgeb tunnistada, et on lollpea ja saab palka ilmaasjata. Ka keiser, nagu ta alamadki, soovis olla tark ja oma ametisse sobiv ega julgenud öelda, et ei näe oma rõivaid. ...

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1 Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, ...

Kas om viil ilmah ilosambat paika, kui tuu, koh oro ütel pervel kõiva hõlmah maja ja tõõsõl mõts om tsirgulaulu täüs, all oroh uja hillä jutto aja ja niit om lillist kirriv nigu hammõkäüs? Kui tuu, koh suvõüüse orgo laohtus tumman ja üütsirk tsirstäs seen›ku nõsõs päiv, koh kuuli, nigu kannõld olõs mängnü jummal ja lätte kottal inglit tandsmah näi? Ei olõ ilmah ilosambat paika! /Paul Lehestik/ Isa kaunis setu keeles kirjutatud luuletuse ...

Elus on palju ärevust, ikka ja jälle tuleb seista keeruliste olukordade ees. Kord oli Jeesuski Ketsemani aias ja sõnas: „Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!“ (Mt 14:36) See oli raske otsus, ent teame: vahel on otsustamatus kurnavamgi kui keeruline eesmärk, mis näib üle jõu käivat. Aga pühendudes eesmärgile on see siiski võimalik saavutada.  Olen sellesse kirjakohta suhtunud aja jooksul erineva ...

Kristus on üles tõusnud! Taas elab ristirahvas rõõmuajas sõltumata kõikidest piirangutest. Koroonaeelsetel aastatel oli suure reede ristikäik saanud traditsiooniks paljudes paikades. Praegune aeg seab omad tõkked, ent siiski võis märgata, et kogudused leidsid lahendusi. Kindlasti pole kõik toimunu jõudnud Eesti Kiriku toimetuseni, ent sotsiaalmeedias jäi silma, et lisaks virtuaalsetele oikumeenilistele ristitee palvustele Tallinnas ja Rakveres oli ka neid, kes ...

19.–20. aprillini toimuvad sisseastumisvestlused neile, kes soovivad astuda EELK Usuteaduse Instituudi (UI) magistriõppesse diakoonia ja hingehoiu erialale. Tegemist on lisavastuvõtuga, selgitab UI rektori kt assessor Marko Tiitus (fotol) Eesti Kirikule. Ta toonitab, et kui korraliselt võetakse magistriõppesse sügisel, siis tänu riigilt laekuvale lisarahastusele avatakse selleks võimalus erakorraliselt ka kevadel.  Nimelt kirjutasid veebruaris UI ja ...

Kahe naaberrahva eest palvetavad õpetaja Margus Suvi (vasakul) ja diakon Indrek Salumets.Valkas Novads. Eesti ja Läti piirilinnas tuldi möödunud aastal toredale mõttele pidada ühine palvus. Heast mõttest on saamas traditsioon. Selgi ülestõusmispühal said Valga ja Valka piiril kokku Margus Suvi, Hargla diakon Indrek Salumets ja Valka Lugaži koguduse pastor Andris Reiters. Üheskoos peeti piiril palvus ja et kahe riigi vaheline piir on Valga Jaani kiriku lähedal, oli ...

Otepääl on põhjust tähtpäevi meenutada Tänavu möödub 905 aastat Otepää esmamainimisest ja 85 aastat linnaõiguste kinnitamisest. Nimelt on Novgorodi leetopissis aastast 1116 kirjas, et vürst Mstislav läks tšuudide vastu ja vallutas neljakümne pühaku päeval, s.o 9. märtsil Medvežja golova. Sõjakäike Otepääle korraldati korduvalt, mis viitab sellele, et linnust peeti toona oluliseks keskuseks.   Teada on, et aastal 1638 asus Otepääl kirik, kuigi praegune pühakoda on ...

Dr Priit Rohtmets (vasakul) ja keskuse Pastoraat juht Siimon Haamer näituse „Pastoraat – vaimuliku elu süda“ virtuaalavamise salvestusel. Täna toimub Tartu kristlike organisatsioonide keskuses Pastoraat püsinäituse „Pastoraat – vaimuliku elu süda“ virtuaalne avamine. Väljapaneku pealkiri iseloomustab selgelt sisu: see on pastoraadi kui hoone ja vaimse keskkonna lugu läbi sajandite. Näitus koosneb neljast stendist, mille on kokku pannud usuteaduse instituudi kirikuloo ...

Paavst Franciscus avaldas oma kolmanda entsüklika „Fratelli tutti“ (eesti keeles Vennad kõik) möödunud aasta oktoobris. Püha isa esitles oma magisteeriumi maailmas kasvava lõhestumise ületamiseks, mis on tekkinud koroonaviiruse tagajärjel. Paavst kutsub uue entsüklikaga üles edendama vennalikku dialoogi ühiskonnas ja asetama armastuse teiste inimeste vastu isiklikust huvist kõrgemale. Juba palju tsiteeritud paavsti entsüklika tekst kutsub tema õpetussõnumi üle järele ...

Ilmunud on Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu luulekogu „Hilised õied“. Nõo Püha Laurentsiuse koguduse eestvõttel nägi tänavu märtsis trükivalgust Nõo koguduse kauaaegse õpetaja Martin Lipu (1854–1923) seni ilmumata luulekogu „Hilised õied“. Eesti hilisärkamisaja üks juhtivaid tegelasi, vaimulik, genealoog, kiriku- ja haridusloolane Martin Lipp on luuletajana tänapäeval tuntud eelkõige kui Eesti lipulaulu „Eesti lipp“ sõnade autor. Tema luulelooming on aga ...

1951. aasta massiküüditamine, millest 1. aprillil möödus 70 aastat, oli suunatud ühe religioosse grupi vastu – Eestist viidi ligi 300 Jehoova tunnistajat ja nende lähedast. Kuigi 1951. aasta küüditamine ei olnud kaugeltki nii ohvriterohke kui kaks eelmist – 1941. aastal viidi üle 10 000 ja 1949. aastal üle 20 000 inimese –, on siiski oluline seda meeles pidada kui kogu rahvast puudutavat inimsusevastast kuritegu Nõukogude okupatsioonivõimude poolt süütute ...

Eelnevalt valmis filmitud videoklipid postitati erinevatesse kanalitesse. Kuvatõmmis. Ka sel aastal toimusid Põltsamaal kirikunoorte talvepäevad, sedapuhku 24. korda, aga tavapärasest teisiti – need jõudsid huvilisteni Facebooki ja Instagrami vahendusel. „Pidasime oluliseks sellel keerulisel ajal julgustada noori Jumala lähedusega,“ sõnas õpetaja Markus Haamer. Veebruarikuu alguses kogunes talvepäevade meeskond ning filmis üles hulga sisukaid klippe, mida terve kuu ...

Õppetöö on keskuses olulisel kohal. Õpetajarollis on keskuse kasvataja Denis Rešetnikov.Mati Sinisaar Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse õpilas- ja noortekodu on muutunud koolilaadseks asutuseks, ütleb keskuse direktor Mati Sinisaar. Kuigi terve viimane aasta on sotsiaalkeskuse jaoks olnud keeruline, on hakkama saadud. Koroonaviiruse leviku tõttu tuli märtsi keskpaigas küll sulgeda päevakeskus, kus tavaolukorras käis umbes 25 last, kuid keskus jätkab tööd. Kui enne elas ...