Ühispöör­du­mise alla­kirjuta­misel tõdeti, et uue piiblitõlke val­­mimine on mõeldud hõlmama ko­gu rah­vast. Urmas Roos. Möödunud kesknädalal all­kirjastati ühispöördumine, mil­lega pandi alus Piibli uue tõlke, mis peaks ilmu­ma 2039. aastal, ette­valmis­tamise ja väljaandmise protsessile. Preester Vello Salo on öelnud, et iga põlvkond peaks tegema oma piiblitõlke. Sellele mõeldes tajun, et läinud kolmapäeval uuele piiblitõlkele antud start saab oluliseks minu ...

Jaan Lahe pärast oma raamatu esitlust Tartu Jaani kirikus. Liina Raudvassar. Aastatepikkuse töö tulemusena valminud algupärast raamatut „Sõnum teisest maailmast. Mis on kristluse põhisõnum?“ käib teoloogiadoktorist autor Jaan Lahe ise Eesti eri paigus tutvustamas. Ka Tartu Jaani kirikus jagus pärast pühapäevast jumalateenis­tust küllaga neid, kes soovisid saada äsja ilmunud raamatusse autorilt pühendust ning ülevaadet teose saamisloost. Miks ta kirjutamise ette võttis ...

Merille Hommik. Aeg-ajalt püütakse inimesi imestama panna selle üle, et mõne inimese nägu sarnaneb väga mõne teise inimese näoga. Kusagil leidis keegi kellegi teisiku. Maailmas on miljardeid inimesi ja nende mitme miljardi hulgas olevat kaks, kelle näod olevat sarnased. Äkki peaks imestama hoopis seda, et selle maailma miljardid näod on erinevad? Jumal on hämmastav Looja – ainu- ja erakordse looja. Istusin neid mõtteid mõeldes ja kirja pannes Viljandimaal ...

Me elame nii füüsilises kui ka vaimses maailmas. Enamasti püüdleb inimene liikumist tasakaalupunkti suunas, kus need kaks maailma saavutavad omavahel harmoonia ja saabub rahulolu ja tunnetuslik maailma mõistmine. Nende kahe maailma omavahelist mõjutamist ja vahekordade muutust tunneme kogu elu vältel ning meie meeled ja hing saavad tuge füüsilisest keskkonnas ja vastupidi. „Mente et manu“ (’mõistuse ja käega’ – toim.) on põhimõte, mida teab igaüks. Tihti on nii, et ...

Hoiame oma jumala­koda­sid hellalt  Meenub Urmas Alendri laul „Üksikutele“. Kirikud on ka üksikud. Suuremalt jaolt sei­savad need tühjana. Aga nad vajavad ka armastust. Inimeste armastust ja hoolimist. Mitte ainult inimesed, kes seal vahetevahel käivad ja otsivad Jumala kojast kinnitust, et Jumal neid armastab. Muin­suskaitseamet tunneb muret, et meie, kirikuinimesed (ka ametnike hulgas on palju kirikuinimesi ja meie rii­giametiski), hoiaksime meie kätte antud vara, ...

Kui kevadel koroonakarantiini jäime ja koolid Eestis distantsõppele läksid, kõlas muu hulgas ka hääli, et luust-lihast õpetajaid polegi enam vaja. Vähemalt mitte praegusel määral. Ühe õppeaine kohta piisavat täiesti pedagoogist või paarist, kelle näidiskursused muudetaks digiversioonis kättesaadavaks. Selle sõnumi prohvetid kuulutasid uue e-ajastu koitu, mis kontakttunnid iganenud meetmena ajaloo prügikasti lennutavad ja IT arengust kogu inimkonna päästerõnga ...

Koroonaviiruse leviku tõttu lükkus kiriklike tunnustuste jagamine nelipühalt lõikustänupühale (11. oktoober). Kahjuks pole ka praeguses viiruse leviku olukorras võimalik autasusid pidulikult üle anda ühisel tänupalvusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Teada on antud, et autasude üleandmine toimub kodukoguduste või konsistooriumi kaudu. Kuidas see täpselt toimub? Peapiiskop Urmas Viilma: Lahendame asja n-ö kaasuse põhiselt. Meil pole välja hõigatud ühtset kohta, ...

Tiit ja Lia Salumäel on seljataga 45 ühist teenimisaastat Haapsalus. Arvo Tarmula. Haapsalu kogudust on viimase saja aasta jooksul teeninud vaid neli vaimulikku. Ja üks neist on Tiit Salumäe koos kirikumuusikust abi­kaasa Liaga 1975. aastast.  Aega 45 aastat tagasi viis toom­kirikus pärast missat pee­tud lühikonverentsil kiriku­loo­­la­ne dr Priit Rohtmets: „1970. aastatel oli usuelu areng vääramatu ja järjekin­del – religioon oli järjekindlalt mas­sidest taandumas ...

Aino Järvesoo mälestusbareljeef Harkujärve kirikus. Urmas Roos. Harkujärve kirikus avati heategijale Aino Järvesoole mälestusbareljeef. See on skulptor Tõnis Paberiti teine taoline töö. Esimene samalaadne Aino Järvesoo bareljeef avati 2004. a Tartu ülikooli õppehoones Lai tn 34. Eestlanna Aino Järvesoo (1910–2003), kes naasis Eestisse alles eluõhtul, rahastas mitme kristlikke põhimõtteid ja pereväärtusi toetava projekti kõrval ka Harkujärve kiriku ehitamist ...

Alates 1. septembrist juhib usuteaduse instituudi juu­res tegutsevat pastoraal­seminari assessor praost Marko Tiitus (fotol), kes on ka usuteaduse instituudi rektori kohusetäitja.  Juhi vahetuse aluseks oli emeriitpiiskop Einar Soone pastoraalseminari ju­hi ametist tagasi astumine sel­lel kevadel.  Eesti Kiriku küsimusele, kuivõrd soovib uus juhataja jätkata eelkäijate poolt algatatut ning milliseid uuendusi kavatseb semina­ris juurutada, vastab ...

Ajaleht Eesti Kirik alustab uue rubriigiga, milleks on mõttevahetus teoloogiliste teemade üle. Paar korda kuus saavad vaimulikud ja kirikuinimesed sõna arutelu väärivatel aktuaalsetel teemadel. Esimese teemana keskendume jumalateenistusele. Eesti luterlikus kirikus on kaks kehtivat jumalateenistuse korda. Esimene on vana kord, mida peetakse raamatu „Agenda“ järgi. See jumalateenistuse kord trükiti sisuliselt 1902. aastal ja oma olemuselt tugineb 1834 trükitud Vene riigi ...

Tornitööd on käsil Kuusalu Püha Laurentsiuse kiriku juures. Erakogu. Kuusalu kiriku kivikatus sai samblast puhtaks ja torn ilusaks Kui kiriku katus oli samb­last puhastatud, selgus ül­la­tuslikult, et katus on 90aas­tase vanuse kohta täitsa hea tervise juures. Sellel suvel sai firma www.majakatus.ee abiga Kuusalu kiriku väärikas 90aastane kivi­katus samblast puhtaks ning torni plekk-kate remonditud. Ka Leesi kiriku tornikiiver sai viisakama ilme: parandati ja ...

Urmas Saupõld päästab inimelusid, seda ka piibellikus tähenduses. Erakogu. 112 inimese seas, keda tunnustati päästeteenistuse aumärgiga, on ka Valga praostkonna vikaardiakon Urmas Saupõld, kes sai Elupäästja III klassi medali. Urmas Saupõld, päästeameti Ida pääste­keskuse Jõhvi päästekomando päästja, naerab oma laia naeratust ja ütleb jutuajamise alustuseks, et elupäästmine on tavaline, ikka tuleb ette. Medal anti talle aga inimese päästmise eest Jõhvis toimunud ...

Teoloogist kirjanik Meelis Frie­denthal. Toomas Dettenborn. Teoloogist kirjaniku Meelis Friedenthali paarikümne aas­­ta jooksul erinevates väl­ja­annetes avaldatud ju­tustused on koondatud kogu­mikku „Kõik äratatakse ellu“. Teaduse poolt kätte ulatatud tööriistu ilukirjanduse heaks kasutav Meelis Friedenthal esitles Eesti Kultuurkapitali toetatud kogumikku Tartus kirjandusfestivalil Prima Vis­ta. Üksteist lugu on kirju­tatud ajavahemikus 2001–2020 ja esmakordselt ...

Lõikustänupüha annid Tallinna Jaani kiriku altaril. Meeli Küttim. 11. oktoobril tähistatakse lõikustänupüha, mil täna­takse Jumalat kõige hea eest, mida sügisel ülikülluslikult salve võime panna. Varem tervet ühiskonda puu­dutav püha on kõige jõulisemalt säilinud kirikus – enamikus Ees­ti kirikutes tuuakse sel pu­hul altari ette või suisa altari pea­le sügisande, millega väl­jendatakse tänu Loojale saagi eest. Kui pühapäevakooliõpetaja lastelt kirikutunnis uurib, ...