Kaarli kooli maja õnnistamisel peapiiskop Urmas Viilma ja kooli direktor Signe Aus. Külli Saard. Kaarli kooli ammune unistus täielikult remonditud maja ja juurdeehitise järele on täitunud. 24. septembril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Tallinnas Toompuiestee 4 asuva Kaarli kooli maja ja selle juurdeehitise. Direktor Signe Ausi sõnutsi tõi ehitusperiood kaasa palju tööd ja rõõmu õnnestumistest, aga ka väsimuse ja meeleheite hetki. Enda ehitatud Urmas Viilma tõi ...

Peeter Parts hoiab Kolga-Jaani pastoraati rajatud muuseumitoa raamaturiiuli ees käes pastor Villem Reimani aegset trükist „Taanieli raamat“.Liina Raudvassar. Maal elamise päeval, 26. septembril rääkis Kolga-Jaani kirikusse jõudnutele sel päeval ise 60aastaseks saanud kohalik õpetaja Peeter Parts maakoguduse elust. Mida laupäevasel teemapäeval täpselt kõneks võtta, ta sügise esimesel päeval külla tulnud ajakirjanikule veel rääkida ei tea. Sarnaselt piirkonna teiste ...

Merille Hommik. 1993. aastal jälgis pool miljonit eestlast, kuidas Rosa Garcia üle kõrge aia ronis ja pisut ploome varastas. Algas esimene seebiooper Eesti Televisioonis. Ei olnud ploomivargus teab mis kuritegu, aga piisav, et rullida lahti abielurikkumiste ja kõikvõimalike probleemi­pundarde lõputu ahel ja publik 99 korda telerite ette koguda. „Metsikule roosile“ olid Kesktelevisioonis teed valmistanud „Lihtsalt Maria“ ja „Ka rikkad nutavad“. Hilise­maid ma ei mäleta, ...

Täna tähistab kristlik maailm püha kirikuisa Hieronymuse mälestuspäeva. Käesolev aasta on piibliaasta. Möödub 1600 aastat Hieronymuse surmast. Hieronymus lahkus ajast igavikku 30. septembril 420 Petlemmas. Piltidel kujutatakse teda töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas Piiblit. Hieronymus on raa­ma­tukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Dr Marju Lepajõe kirjutas 2018. a nõnda: „Kui püüda lühidalt määratleda, milline on olnud selle uskumatult intensiivse inimese elu ja ...

Et sõnal on kaal, teab igaüks meist. Sõna võib üles ehitada ja hingekosutuseks olla, aga ka hävingut külvates meelehärmi valmistada. Sõna väega arvestavad paganad ja tema mõjule loodavad kristlased. Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal, algab Johannese evangeelium.  Seetõttu on ootuspärane, et ka kristliku meedia, kitsamalt Eesti luteri kiriku meediatöö tegijad aeg-ajalt nõu peavad, kuidas edasi. Peapiiskop Urmas Viilma eesistumisel ...

Monumentide püstitamise kaudu tavatsetakse sageli defineerida identiteete ja väljendada võimusuhteid. Erandiks ei ole seejuures ka esmapilgul puhtusulise iseloomuga mälestusmärgid. Nii põhjustab Inglismaal praegu poleemikat kava rajada Birminghami äärelinna suur kristlikele palvevastustele pühendatud monument, mis peaks valmides olema 51 meetri kõrgune ja paistma kümne kilomeetri kaugusele. Iga kivi selles esindaks ühte tõestisündinud juhtumit, kus inimene on ...

Olime planeerinud Eesti Kiriku taasilmumise 30. aastapäeva tähistamist 13. märtsil tänu­juma­lateenistusega Tartu Jaani kirikus ja ettekandekoosolekuga Tartu luterlikus Peetri koolis. Kahjuks tuli viimasel minutil tõmmata pidurit, sest maailm läks seoses koroonapandeemiaga lukku. Püüame nüüd minna uuele ringile, aga mööndustega. Jääb tänujumalateenistus Tartu Jaani kirikus, sest tänase seisuga pole kirikutes toimuvaid jumalateenistusi keelatud, kui järgitakse kõiki ...

Septembrikuu viimane nädalalõpp tõi Tartu Pauluse kirikusse kokku veerandsada rõõmsameelset kristlast. 2 x Kirsi Vimpari. Tartu Pauluse koguduse noortepäevadel arutleti, kuidas Jumal otsib meid ja kuidas meie võime leida teda. 25.–27. septembril tuli umbes 25 noort üle Eesti sügisvärvides Tartusse, et osaleda Pauluse koguduse noortepäevadel. Ürituse teemaks oli sel aastal „Kus sa oled?“. Kogu programm ja arutelud andsid seda teemat edasi, juhtides meid mõtlema, kuidas ...

22. ja 23. septembril toi­mu­nud konsultatsioonide peateemaks oli koroonakriisi mõju kirikuelule. Luterliku Maailmaliidu (LML) Euroopa liikmeskirikute juhtide seekordne kohtumine toimus pandeemia tõttu interneti vahendusel. Kodu­lehe lutheranworld.org poolt vahendatud kokkuvõtte ko­haselt nentisid osalenud, et kõikides Euroopa regioonides on koroonakriis kiirendanud protsesse, millega kirikud ja ühiskonnad on viimastel aas­tatel silmitsi seisnud. Näi­teks tõstatas ...

Juuru kirik sai oma praeguse ilme 125 aastat tagasi. Läinud pühapäeval, mihk­lipäeva eel tähistati Juuru kiriku 125. ja koguduse 782. aastapäeva. Igal kogudusel on põhjust tänuga meenutada eelkäijaid. Olgu siis seo­ses vaimse pärandiga või käegakatsutava tu­lemiga. Kogudust teeniv õpetaja Kalle Kõiv ütles kirikulehele, et koguduse aastapäeva jumalateenistus oli tava­pärane, sellele järgnes aga sünnipäevalaste õn­nitlemine ja ajalootund pastoraadis. Tähelepanu ...

Saksamaal elav Jüri Reinvere ütleb, et praegune põlvkond välismaal elavaid eestlasi ei ole enam väliseestlased, sest ollakse pooleldi ju Eestis. Kristel Neitsov-Mauer. Helilooja Jüri Reinvere on ooperimaailmas tegija olnud juba ammu, kuid selle aasta jaanuaris tõusis tema täht rahvusvahelisel horisondil kindlasti veelgi kõrgemale, kui Regensburgis esietendus „Minona“.  Reinvere on tegelikult veel palju enamat kui helilooja – esseist, libretist ja inimesena lihtsalt ...

Piiskop Soone oma kirikuvalitsuse kabinetis. Foto on tehtud pärast Eesti Kirikute Nõukogu elutööpreemia tunnustust 2017. aastal. Kätlin Liimets. Sel aastal pälvis EELK elutööpreemia emeriitpiiskop Einar Soone.  2017. aastal emerituuri siirdunud, ent jätkuvalt kuni selle ke­v­­­­a­deni pastoraalseminari juhatajana töötanud piiskop Soo­ne alustas tööd EELKs 1973. aastal Lüganuse koguduse ase­õpe­tajana. Ta on aastakümneid panustanud õpetaja, praosti, assessori, õppejõu ...

Kaplanite konverentsil 2019. aastal. Esireas Avo Üprus (vasakul) ja Igor Miller. Kätlin Liimets. Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab hinnata tööalast kompetentsust. Kutsete jagamist koordi­nee­rib SA Kutsekoda. Kutsekoja kodulehe tea­tel keh­tib Eestis 557 kutse­stan­dar­dit 93 kutsealal ja väljastatud on 157 706 kutsetunnistust, mil­lest kehtib hetkel 103 500. On ka välja antud 9095 koo­lilõpudokumendile ...

70. sünnipäeva tähistanud õpetaja Andres Mäevere peab kõige meeldejäävamaks teenimisperioodiks Eesti iseseisvumise aega. Kätlin Liimets. Võru kogudust 39 aastat teeninud ja Petseri kogudust hooldajaõpetajana teeniv Andres Mäevere tähistas nädalavahetusel 70. sünnipäeva. „Võru kogudus vajas kiiresti vaimulikku ja Andres Mäevere saadeti kuuks ajaks minu juurde õppele. Pidin ta kiiresti „valmis küpsetama“, ta elas meie pool, käisime iga päev kirikus ja harjutasime ...

Kai Jõemets. Mõni aeg tagasi kohtusin haiglas eaka prouaga, kes kuuldes minu ametist mulle nukralt otsa vaadates lausus: „Oh lapsuke, millise töö sa oled küll valinud. Sa annad ju sellega osa en­da tervisest.“ Viis, kuidas ta seda ütles, pani mind sügavalt mõtisklema hinge­hoid­ja rolli ja sellega kaasne­vate ohtude üle.  Kõige kulutavam osa On üldtuntud tõde, et läbi­­põ­le­mine ohustab eelkõige ai­ta­misega seotud elukutse­te esindajaid. Martti Lindqvist ...