Sügavas surmavarju orus
Karja kiriku altarikrutsifiks. Veiko Vihuri
Sel kevadel tulevad pühad teisiti. Suurel ehk vaiksel nädalal on paljudes maailma maades pühakojad avalikkusele suletud. Kui teenistused toimuvadki, siis suletud uste taga.
Inimsilmale nähtamatu viirus on halvanud kogu tavapärase elu. Paljudes peredes on lein, veel rohkemates aga vaadatakse tulevikku ebakindluse ja koguni hirmuga.
Kristlaste südames on neil päevil küsimus: kuidas pühitseda suurt neljapäeva, suurt reedet ...
Põltsamaa kirikus on järjekordse telesaate võtteks valmis saatejuht Aivi Parijõgi ja koguduse õpetaja Markus Haamer, seljaga on pildile jäänud operaator Arvo Mägi ja tööpostil on helitehnik-valgustaja-autojuht Lauri Kulpsoo. Erakogu.
Eesti Kirikute Nõukogu toetusel ETV kanalil pühapäevahommikuti eetrisse jõudev saatesari „Tähendamisi“ tutvustab Eestimaa kauneid pühakodasid. 5. aprillil oldi järjega Põltsamaa Niguliste kirikus.
Saade on populaarne, saab väita suure ...
Viimastel nädalatel on maailm kogenud taas ebakindlust. Seekord on see puudutanud ka meid. Alati on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kõigeks tuleb valmis olla. Tuleb valmistuda elamiseks, kuid tuleb valmistuda ka surmaks. Peab teadma sedagi, et kord tuleb meil kõigil astuda ajast igavikku. Et kõigeks valmis olla, peame mõistma inimloomuse rikutust ja pattu. Paulus ütleb kirjas roomlastele: „sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest“. Kuid Jeesuse Kristuse ...
Kehtiva eriolukorra ja viiruseohu tõttu lükkas konsistoorium koos kirikupäeva ja laulupeo sihtasutusega edasi juulis toimuma pidanud suurürituse.
EELK Kirikupäeva ja Laulupeo sihtasutuse juhatuse esimees Piret Aidulo ütles Eesti Kirikule, et otsust langetada oli emotsionaalselt väga raske. Tööd oli kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo „Rõõm üle maa“ kordamineku nimel tehtud mitu aastat. Viimasel aastal eriti intensiivselt, ja vabatahtlikke, kes kaasa aitasid, oli ...
On paastuaeg. Igal aastal korduv, aga tänavune on eriline, eriolukorras.
Olen mõelnud pühameestele, kes vabatahtlikult läksid eraldatusse, et palvetada ja paastuda. Rohkemal või vähemal määral teeme nüüd seda kõik – eraldatuses, paastudes paljudest lõbustustest, reisidest ja üha enam otsides ka abi palvest.
Üksi ja eraldi
See paastuaeg on pakkunud ka erilisi palvekogemusi. Paastumaarjapäeval kutsus Rooma paavst kõiki maailma kristlasi olema südapäeval kell 12 koos ...
„Ülestõusmine“, W. Krüger, 1880. aastad, Mustvee kirik.
Eenok Haamer
On vaikne ehk suur nädal, mil ristirahvas kõnnib koos oma Jumalaga läbi kannatuse, alanduse, valu ja jõuab esimeste päikesekiirteni ülestõusmishommikul, kui kivi veeretatakse haua eest, kui sügav kurbus asendub üllatuse ja rõõmuga, kui ingel kuulutab: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.“ (Mt 28:5b–6a)
Eesti Kirik palus meie kiriku ...
Keset aega, kus enamik maailmast on haaratud kriisiolukorda, tajume ümbritsevas mõndagi uut ja erakordset. Saame aru, et meile allumatute jõudude ees oleme ühtviisi väikesed. Toimuv on tundmatu kõigile. Olukorra uudsus esitab aga väljakutseid igapäevaseks kristlikuks teenimiseks. Armastuse väljendamine sõnas ja teos saab tavalisest veelgi teravama tähenduse.
Julgen öelda, et kriisis kellegi kõrval seismine on üks parimaid võimalusi ligimesearmastuse näitamiseks. ...
Kristus kui apteeker (u 1630), õlimaal. Plötzini evangeelne kirik. Repro
Pandeemiaid on ennegi olnud ning ilmselt tuleb edaspidigi. Kogu aeg on muidugi arutatud ka nende põhjuste üle. Juba Vanas Testamendis mõisteti neid ka jumaliku karistusena inimestele: Deuteronoomium 28 toob välja, et „kui sa ei kuula Issanda, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadlusi, siis [...] Issand nakatab su külge katkutõve, kuni see lõpetab sind sellelt maalt, mida sa ...
Käsmu kabeli kroonlühtril särab taas 42 elektriküünalt. Urmas Karileet.
Pärast pooleaastast ennistuskuuri on 120 aastat vana kroonlühter taas mereäärse Käsmu kabelis säravaks valgusallikaks.
„Olime koguduses juba ammu mõelnud, et lühter vajab korrastamist,“ räägib Käsmu õpetaja Urmas Karileet ja lisab, et aastaid lükkus plaan aga edasi seoses sellega, et pühakoja juures oli teisi pakilisemaid töid ootel. Ta tunnistab veel, et aastatega ladestunud tolmukorra alt oli ...
Rajada Juudi Riik. Sionism Eesti Vabariigis (1918–1940). Suuline ajalugu
Autor Irina Stelmach
See raamat on sõdadevahelises Eestis (ja Lätis) tegutsenud sionistlike organisatsioonide liikmete antud intervjuude kogumik. Peaaegu kõik nad repatrieerusid Iisraeli. Nende meenutused puudutavad ka sõjajärgset aega, mil nad sionistliku tegevuse eest Nõukogude Liidus küüditati, samuti nende sionistlikku pürgimust kodumaal. Raamatu žanri võiks määratleda suulise ajaloona, ...