Ühine pidupäev loob sideme möödunuga
Aleksander Vardi loodud kolmest maalist koosnev pannoo jutustab Eesti iseseisvuse loo – ja seda mitmes mõttes.
Kolm sündmust
Aleksander Bergman (alates 1940 Vardi; 1901–1983) maalis Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) vilistlaste tellimusel üliõpilasseltsi maja tarbeks 1938. aastal kolmest maalist koosneva pannoo. Ülaloleval pildil on näha sellest kunstnik Hilda Kamdroni (1900–1972) poolt 1940. aastal tehtud akvarellkoopia.
Esimesel maalil kujutatakse 1870. aastal algatatud ...
Kerstin Kask, EELK Kose koguduse õpetaja:
Lipp on midagi, mis on selle riigi sümbol ja minu jaoks ka iseseisvuse sümbol. Mul on selline isiklik lugu, et meie majapidamises on ahi, mis on sinine ja valge. Ma mäletan, et kui minu vanaema suri 1980. aastal, mis oli sügav nõukogude aeg, siis üks koht, mis selle ahju peal on, oli natuke teist värvi.
Ma sain aru, et see oli millegagi kinni kleebitud. Vanaema matusepäeval võttis isa selle lahti, seal all oli sinimustvalge lipp. ...
Jüri Trei, Eesti Lipu Seltsi esimees:
Meie sinimustvalge lipp on eestlasi üle maailma alati sidunud. Olen ka varem seda rõhutanud, et lipud on meid ühendanud nii pidupäevadel kui ka rasketel aegadel. Eriti veel olukorras, kus meie ümber on palju kurjust ja pingeid.
Eesti Lipu Selts teeb koostööd riigikogu kantseleiga pidulikul lipu heiskamise tseremoonial Toompea Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeva varahommikul. Jagame Toompeal rahvale ka käsilippe. Olen ...
Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, / kaitse teda kallist, meie armsamat.
Meie kodumaa Eesti! Meie oma vaba riik! See on ime. Isegi see on ime, et võime sellest vabalt rääkida, heisata sinimustvalget – oma riigi lippu, laulda oma riigi hümni. Eesti vaba riik on Jumala armu hämmastav ime. Kui võtaksime arvesse kõike seda, mis on olnud ja mis on selge reaalsus – Eesti asukohta, ühte tema naabrit, ajaloo keerdkäike, suurte riikide juhtide mänge, sõdasid, küüditamisi, katku ja ...
Tuhat korda kas või alata,
tuhat aastat tõusu, mitte luigelend.
Oma rahvust maha salata
sama ränk on nagu orjaks müüa end.
Eestlane olen ja eestlaseks jään,
kui mind eestlaseks loodi.
Eestlane olla on uhke ja hää
vabalt vaarisa moodi.
Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi.
Viie päeva pärast tähistame Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva. Vabariigi sünnipäeval tuletame alati meelde ajalugu ning jutustame meie riigi lugu oma lastele ja lastelastele. Meil on palju õppida ...
Paraku just uskmatus ja usaldamatus hävitab kõik asjad ja juhib meid kõiki suurde hädasse.
Martin Luther
Elame ajal, mil peaaegu kõik ongi kliki kaugusel, sh võimalus teist inimest hukka mõista, alandada, võtta tema väärikus. Virtuaalse suhtluse näiline distantseeritus ja lihtsus on ahvatlev. Ligimese avalik häbiposti panemine on sama lihtne kui internetimakse sooritamine või toidukulleri tellimine. Süüdistus ja kohtuotsus on serveeritud sama sõnumi alguse ja lõpuna – ...
Täna, 19. veebruaril möödub noorema peapiiskop Jaan Kiiviti sünnist 80 aastat. Üle 40 aasta – suurema osa oma 65 aasta pikkusest elust – pühendas ta kaasinimeste teenimisele Eesti luterlikus kirikus.
Mida tähendab meile üks inimene meie seast? Milline on inimisiksuse roll ja tähendus tema kaasajale? Ajaloolised küsimused, kuid vastused on alati seotud konkreetsete ajahetkedega.
Kirjeldan Jaan Kiivitit koguduse õpetaja, kirikupea ja teoloogi ning kaasteelisena. Üheskoos ...
Tänavu osaleb neljandat aastat EELKs korraldatavas eestpalvekoguduste projektis 32 loosi tahtel paaridesse jagatud kogudust.
Kui enamik EELK kogudusi on rõõmsad sõpruskontaktide üle mõne väljaspool Eestit tegutseva kogudusega, siis neli aastat tagasi algatatud ettevõtmine seob sõprussuhtesse Eestis asuvaid kogudusi.
Algatus, mis õnnestus
Päris jalgratta leiutamiseks ettevõtmist nimetada ei saa, sest vabakoguduste kogemustest oli selline viis koguduseelu elavdamiseks ...
Riik on juba mõnda aega tegelnud hädaolukordadeks valmisoleku kavade ja sekkumismudelite väljatöötamisega.
Hädaolukordade all mõeldakse esmalt kiirgusõnnetusi, põlenguid kõrghoonetes, massilist sisserännet, laevaõnnetusi jne. Maailmapraktika näitab, et hädaolukorra puhul vajab abi umbes 2% elanikkonnast. Meie käest on küsitud, milline on meie võimekus abistada politsei- ja piirivalveametit ulatusliku evakuatsiooni korral.
Ulatuslik evakuatsioon on inimeste ajutine ...
1. veebruaril esitlesid Loomingu Raamatukogu (LR) ja Academia Artium Liberalium Tartus galeriis Promenaadiviis LR 2019. aasta lõpunumbrina ilmunud kogumikku „Roomlaste teod“. Teos on pühendatud Marju Lepajõe mälestusele (1962–2019).
Ladina keelest ei tõlgita ülearu palju ilukirjanduslikke tekste maakeelde. Seda enam tuleb rõõmustada, et viis noort tõlkijat – Anni Arukask, Marilyn Fridolin, Marten Teemant, Tuuli Triin Truusalu ja Martin Uudevald – on koos juhendajate Kristi ...
Eesti Teadusagentuur tegi otsuse rahastada piibliteaduslikku projekti „Piibli Iiobi raamatu tekkelugu nn Iiobi kirjanduse taustal“.
Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmik (fotol) on selle üle rõõmus, sest viimasel ajal on kurdetud teaduse, kitsamalt humanitaarteaduse alarahastamist. Võrreldes varasemate rahaeraldustega on nimetatud grant mahukam: tegemist on viieks aastaks mõeldud uurimistoetusega, mille abil saab rakendada kümme inimest ja see arv võib ...
9. veebruaril saadeti Kose kirikus piduliku jumalateenistusega emerituuri diakon Rein Keskpaik (78).
„Ma olen lubanud enda perele, et võtan hõlpu kiriklikust tegevusest ja seetõttu avaldasingi soovi emerituuri arvamiseks,“ tunnistab Rein Keskpaik, lisades kärmelt: „Aga ma olen kinnitanud meie õpetajale Kerstin Kasele, et kui vähegi vaja, olen ikka nõus teenimises aitama.“
Lisaks erakorralistele teenimiskordadele jätkab 2014. aastal diakoniks ordineeritud Keskpaik ka ...