Kirikuaasta viimane pühapäev kutsub meid vaatama üle ajalikkuse piiri. Igavikule mõeldes meenub mulle Jaan Bergmanni (1856–1916) tõlkes Daniel Wülfferi (1617–1685) koraal nr 626 „Uuest Lauluraamatust“ (1899). Seda lauldi 1996. a Saarde kirikus professor Elmar Salumaa matusel. Viis on mul aastatega küll ununenud, kuid sõnad kõnetavad tänini. Oh igavik, oh igavik, kuis oled sa nii pikk, nii pikk! Kui linnukesel lubataks, ta nokiks mäed madalaks: Kuid lõpeks viimne mägi nii, ...

6. novembri ajalehes Eesti Kirik ilmus peatoimetaja Sirje Semmi palve lugejatele anda lühikesele küsimustikule vastamise kaudu toimetusele tagasisidet oma ootuste kohta kirikulehele. Pooleteise nädala jooksul jõudis toimetuseni 245 vastust. Küsitlusele vastajad jagunesid geograafiliselt üsna ootuspäraselt üle Eesti ning samuti ootuspärane oli seegi, et enamik neist (85%) olid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku liikmed. Enam kui pooled vastanuist on kirikulehe tellijad (65%) ...

Kui ma jaanuaris oma puhkusi planeerisin, ei kavatsenud ma aasta jooksul ühtegi reisi ette võtta. Nüüd hakkab aasta peagi läbi saama ning pean tõdema, et kuidagi kogemata olen jõudnud päris mitmel korral kodumaa pinnalt eemale. Ühest küljest on põhjuseks olnud kindlasti müstiliselt odavad sooduspakkumised lennupiletitele, teisest küljest tundub, et tõeliselt puhata ongi viimasel ajal võimalik vaid enda täieliku äralõikamise teel üha raskemeelsemaks muutuvast ...

Kindlasti on meie kirikus diakooniavallas rohkem rõõme ja kordaminekuid kui vaid kaks, kuid just kahele neist tahan viidata. Neist esimene on palju palvetatud ja kaua igatsetud haiglakaplanaadi tõekssaamine. Kui meil on praegu hästi korraldatud vaimulik teenimine kaitseväes, politseis ja piirivalves, samuti kinnipidamiskohtades, siis haiglates ja hooldeasutustes pole ühtselt korraldatud ja koordineeritud vaimulikku teenimist. Tõsi, meil on kümmekond hingehoidjat erinevate ...

Jeesus ütleb: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Mk 16:15). Eelkõige on küll sellest salmist lähtutud misjonipõllu harimisel, kuid kindlasti haakub maailma mineku ja evangeeliumi kuulutamisega väga tihedalt ka kõikide erinevate kaplanaatide töö, sest on seegi ju minemine inimeste juurde, just sinna, kus nemad on ja tegutsevad või viibivad. Olgu need siis erinevad jõustruktuurid või hoolekande- ja haridusasutused. Tõsi, misjonitöö läbi kaplanite ...

Inimesed sünnivad siia ilma kõik ühtmoodi, ent osa neist saab oma kasvatuse, huvide ja arusaamade tõttu suisa ajalugu muutva rolli. Möödunud nädal andis taas suurepärase võimaluse tänulik olla ja võib-olla mõneski peres oli laual ka tort. Mitte küll selleks, et tähistada Bengt Gottfried Forseliuse (1660–1688) surma-aastapäeva, vaid taassünnipäeva, milleks andis põhjuse Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine ENSV Ülemnõukogu poolt. Aga ehk mõeldi Forseliusele mõneski ...

Pühapäeval, 17. novembril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus intellektipuudega inimeste leeripüha, kus peapiiskop Urmas Viilma ristis neli leerilast ja konfirmeeris kaheksa uut täieõiguslikku kiriku liiget. Kaasa teenisid intellektipuudega inimeste töö eest vastutav õpetaja Tiina Ool Saaremaalt, praost Tauno Toompuu Rakverest, õpetaja Kaido Soom Tartust ning Soomes intellektipuudega inimestega tööd tegevad vaimulikud Tero Kajander ja Rauni Tarvonen. Leerilapsi oli üle ...

EELK põhikiri annab koguduste nõukogudele õiguse vajadusel valida juhatuse aseesimees (§ 57 lg 2), kellel nii nagu õpetajal ja esimehelgi on voli ka üksinda esindada kogudust kõigis õigustoimingutes (§ 60 lg 2). Tuleval nädalal kirikukogu istungjärgul arutusele tuleva EELK põhikirja muutmise otsuse eelnõus on selle autorid nõuks võtnud aseesimeeste valimise õiguse kogudustelt ära võtta. Nimelt õiguse, kuna aseesimehe valimine pole ka praegu kohustuslik, vaid kogudusele on ...

EELK XXX kirikukogu 5. istungjärk toimub 26.–27. novembril Tallinnas usuteaduse instituudis ja seal käsitletakse muude oluliste teemade kõrval ka 2020. aasta eelarvet. Eelarve hõlmab juriidilise isiku Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kõiki allüksusi: konsistoorium, usuteaduse instituut ja 12 praostkonda. Kiriku eelarve tundub esmapilgul küll summas 1 390 431 eurot väga suur, kuid kui mõelda, et selles on ka usuteaduse instituudi ja praostkondade summad, siis ei saa kõnelda ...

17. novembril toimus Tallinnas Pelgulinnas Peeteli kirikus õpetaja Aare Luubi introduktsioon. Ametisse seadis Aare Luubi abipraost Arho Tuhkru, assisteerisid Tampere Harju koguduse õpetaja Ari Paavilainen (jutlus) ning Mikkeli toompraost emerituuris Ilkka Paukkala. Kaasa teenis koguduse eelmine õpetaja Alo Martinson. Abipraost Tuhkru sõnul kulges ametisse seadmine väga kenasti. Kirik oli rahvast täis ja kogudus tervitas väga soojalt oma uut õpetajat. Ari Paavilaineni ...

Viimased aastad on Katrin-Helena Melderi (48) töökoormus jõudsalt kasvanud: 2003. aastast Järva-Jaani koguduse õpetajana on ta 2017. aastast ka esimese naisvaimulikuna kirikuvalitsuse assessor ning tänavu kevadel seati ta Järva praostkonna praosti ametisse. Eesti Kirik uurib, kas ja kuidas ta jaksab. Tänavune taasiseseisvumispäev 20. augustil jääb Katrin-Helena Melderile alatiseks meelde. Sel päeval seati ta Järva-Jaani kirikus, kus ta oma kogudusele igal pühapäeval ...

1. novembri veetsid Eesti luterliku, metodisti, nelipühi ja adventkiriku ning baptistiliidu koguduste rajajad Kultuurikatlas õlg õla kõrval tööd registreerides ja plaanides. Juba mitu aastat seob kristlike koguduste rajajaid Eestis ümarlaud (KRÜL), kus teoloogilisi küsimusi kõrvale jättes on mitu korda aastas keskendutud korralduslikele teemadele kirikujuhtide tasemel, sh koos Euroopa kolleegidega. Tallinnas oli nüüd esmakordselt kaasatud ka laiem ring praktikuid, nii et ...

Emeriitpeapiiskop ja Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder tähistab ülehomme ehk 22. novembril väärikat tähtpäeva: 70. sünnipäeva. Vaimulike kohta, kes nõukogude perioodi kiriku vaenamise tulest ja veest on läbi käinud, võib kahtlusteta öelda, et nende usk ning kutsumus on läbikatsutud ja pühendumus midagi, millest noorematel põlvedel mõõtu võtta. 1976. aastal ordineeritud Andres Põder kuulub kindlasti nende hulka. Tuleb tänulik olla, et jätkuv elujõud, aeg-ajalt ...

Tuntud Riia arhitekti Christoph Haberlandi (1750–1803) projekteeritud Valga Jaani kirik (pildil) on linna tähtsamaid vaatamisväärsusi. Suure pühakoja remontimine on aeganõudev ja kulukas, ent kogudus on seejuures õnneks saanud tunda kogukonna tuge. Nii kirjutas Lõuna-Eesti Postimees hiljuti, et segakoor Rõõm on juba 15 aastat hingedepäeval Valga Jaani kirikus korraldanud kontserte, mille sissetulek on läinud kiriku remondi heaks. Kui varem on sageli esinetud ise, siis ...

Eesti Kiriku taasilmumise 30. aastapäev (4.märts 1990) 4. märtsil 1990. aastal alustas taasilmumist ajaleht Eesti Kirik. See ajalooline sündmus tegi lõpu lehe ilmumise sunnitud pausile aastatel 1940–1990. Ajalehe Eesti Kirik proovinumber tuli välja 1923. aasta jõuludeks ja regulaarselt ilmus leht kuni 1940. aastani. Valmistudes tähistama Eesti Kiriku taasilmumise 30. aastapäeva, heidame pilgu möödunud aastatele ja meenutame koos Eesti Kiriku lugejatega olnud ...