Ajalooline lipukandja särp on väljas ERMis
Tartu Maarja koguduse reliikviat – lipukandja särpi – saab näha tänavu 110. sünnipäeva tähistavas Eesti Rahva Muuseumis (ERM) samas saalis riigilipuga.
Tartu Maarja kogudus on etendanud olulist rolli laulupeo sünnil 150 aastat tagasi, koguduse koorid on ikka laulnud laulupidudel. Aga kogudusel on eriline roll ka rahvusvärvide hoidmisel.
Nimelt andis kogudus sügisel ERMi hoiule ühe vanema koorilaulu ajalooga seotud eseme, koguduse lipukandja särbi. 1894. a juunis toimus ...
Tartu Linnamuuseumis on järgmise aastani avatud näitus „Mitut usku Tartu: kirikust kristallipoodi“.
Näitus annab ülevaate Tartu usuelust 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Kuraatorid Nele Dresen, Silver Kaldma ja Siim Lill rõhutasid näituse avamisel, et sooviks oli keskenduda eeskätt uutele ning vähetuntud usulistele praktikatele. Tõepoolest, kui üldtuntud on näiteks fakt, et ka sõjaeelses Eestis tunti huvi spiritualismi ja ida ...
27. juunist 3. juulini toimuvad Helsingis, Tartus ja Tallinnas XII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2019.
ESTO avatseremoonia toimub reedel, 28. juunil kell 13.30 Helsingi toomkirikus (Unioninkatu 29). ESTO traditsioonide kohaselt algavad üleilmsed eestlaste kultuuripäevad alati kiriklikult. Helsingi toomkirikus pidulikul jumalateenistusel teenivad peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja Helsingi piiskop Teemu Laajasalo. Organist on Vivika Oksanen, ...
1. nelipühal võeti juubelilaulupeo tuli suure rõõmu ja pidulikkusega vastu Audru kiriku esisel.
Et Eesti identiteedi kandjaks kujunenud laulupeotraditsioon on seotud kiriku ja ristirahvaga, saab selgeks peotule liikumist jälgides. Kiriku sünnipäeval, 9. juunil ootas tule tulemist Audru kandi rahvas kirikuesisel. Audru osavalla tantsijad, lauljad ja pasunakoor ootasid kannatlikult tule saabumist, mis pisut hilines seoses uunikumist maasturi tehnilise viperusega. Kohaliku ...
Tulevikku mõistab ajalik inimene nii, et see tuleb lihtsa paratamatusena, millele me kõik allume. Siiski on küsimus selles, kas me kristlastena usume võimalusse mõjukalt osaleda homse maailma kujunemises. Kui jah, siis kuidas ja mis selleks vaja on?
Artiklis „Valmistugem tulevikuks“ (EK 1.5.2019) arvas Rain Soosaar, et kiriku liikmete arvu kokkukuivamisest ei paista pääsu olevat, ent juhtis tähelepanu tööle inimestega. See ongi ainus tee ja peamine eeldus, et kirikul oleks ...
Jaanilaupäeval, Ristija Johannese sünnipäeva eelõhtul, süüdatakse paljudes paikades jaanituled. Kristlastele võiks see meenutada, et ka Johannes rääkis tulest. Ta ütles: „Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse nüüd maha ja visatakse tulle.“ (Mt 3:10) Ja teisal tunnistas Johannes Messiast: „Mina ristin teid veega, et te meelt parandaks, aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tooma talle jalatseidki. ...
„Piibel on kahekordselt püha raamat: esiteks usu seisukohast ja teiseks on ta meie rahvusliku kultuuri alus,“ ütleb suur ajaloo-, raamatu- ja kunstihuviline Jaan Parusk, kelle erakogus on köited kõigist eestikeelse Piibli numereeritud trükkidest.
Kaks korda on Jaan Paruski piiblid ka näitusel olnud: Kumu Mikkeli muuseumis eestikeelse Piibli 275. aastapäeva puhul ja rahvusraamatukogus. Paruski sooviks on aga, et tema kogu leiaks püsinäitusena koha laiema publiku jaoks. Ise ...
6. juunil kaitsti Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris diplomitöid.
Eriliseks teeb selle igakevadise sündmuse see, et esmakordselt Eestis kaitsti töid ka viipekeeles.
EKNK kurtidepraost Riho Kurg ja misjonär Allan Lepik on mõlemad pärit kurtide kogukonnast, viipekeel on nende emakeel ning eesti keel võõrkeeleks. Õppetöös osalesid nad tõlgi vahendusel.
Riho diplomiprojektiks oli Rooma kirja esimese kaheksa peatüki tõlge eesti viipekeelde, Allan aga kasutas oma ...
4Ms 6:22–27
Täna on kirikukalendris kolmainupüha, millega lõpetame kirikuaasta esimese, Jeesuse isikuga seotud kirikupühadega poolaasta ja astume kirikuaasta teise poolde, kus suuri kirikupühi ees ei oota. Nii eesolevad kiriklikud tähtpäevad kui ka nüüd juba seljataha jäänud kirikupühad annavad meile tunnistust kiriku kestvusest ning Jumala õnnistuse jätkumisest.
Väga vahetult on Jumala õnnistusega seotud kõigile kristlastele tuttavad Aaroni õnnistamissõnad 4. Moosese ...
Eesti Kirikuloo Seltsi kevadisel ettekandekoosolekul võeti teemaks Ukraina õigeusu kiriku lugu ja kristliku kirjanduse levitamine Eestis Nõukogude okupatsiooni perioodil.
Traditsioonilise kevadise ettekandekoosoleku, kuhu olid teretulnud kõik huvilised, avas seltsi esimees, teoloog ja baptistivaimulik Toivo Pilli.
Avaettekandeks sai sõna õigeusu kiriku ülempreester Mattias Palli, kes andis ülevaate Ukraina õigeusu kiriku ajaloost ja tänapäeva olukorrast.
Ukraina kiriku ...
Eesti rahva üheks suurimaks aardeks on vabadus. See on aluseks kõigele muule: oma riigile, keelele, kultuurile. Teame ka, kui habras võib see vabadus olla ja kui kergesti kaduda – seda on ajalugu näidanud. Miks on nii läinud? Ehk pole me olnud piisavalt tänulikud Jumalale selle varanduse eest? Seepärast ärgem unustagem vabaduse väärtust ja hinda, vaid palugem ikka ja alati:
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette ...
Kiri heebrealastele 4
Taevalinna rahvas ootas paari aastatuhande eest pühal maal Messiat-Päästjat, kes tooks vabastuse rõhumisest, mis toonase ajastu rahvast vaenas. Enamik inimestest kirus vaid maiseid vaevu ja toimetulekuraskusi ning ootas päästjat, kes tooks poliitilise vabaduse. Osa tunnetas aga erilisemalt hoopis vaimset survet, mis piiras inimeste mõtte- ja usuvabadust.
Mida ootas meie rahvas, mida ootame meie?
Üks lõik mõtiskluse aluseks olevas kirjakohas on väga ...