Naised kuulavad Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo Prüki sõnumit. Tiit Kuusemaa Nii kinnitas plakat, mis kutsus naisi 2. märtsil Maarja-Magdaleenasse palvepäevale. Naistel on koguduses kanda suur roll, olgu siis töötegijate või lihtsalt liikmetena. Tõsi, enamasti meil kogudused naiste najal püsivadki. Umbkaudu 150 aastat tagasi sai Ameerikast alguse kristlike naiste liikumine, mis on laienenud 170 riiki. 6. märtsi tuntakse kui ülemaailmset naiste palvepäeva. Valga ...

Kujutasin endale eelmisel nädalal ette Postimehe uudist: „Vaimulik W. W. on tabatud dopingu kasutamiselt. Dopingu kasutamise tulemusena suurenes oluliselt tema võime tekitada inimestes huvi usu vastu ja tuua neid kirikusse. Pärast dopingu mõju lõppemist on inimesed taas usust eemaldunud ja ilmalikku ellu naasnud.“ Loomulikult oli minu ettekujutatud uudis seotud viimastel nädalatel Eestit raputanud ja seni veel rahuldamata vastustega dopinguskandaaliga murdmaasuusatamises. ...

Emeriitprofessor Rein Taagepera pole sugugi ainus, kes viimastel aastatel on juhtinud avalikkuse tähelepanu eesti keele kadumise ohule. Pagulaseestlase taustaga teadlane, kes valutab südant eesti keele ja meele püsimise pärast, on üsna rabavas võtmes pakkunud võimalust, et aastaks 2035 on puhtale emakeelele luigelaul lauldud (Eesti Päevaleht 16.10.19). Ohumärke on täheldanud teisedki. Näiteks pöördus hiljuti Eesti Kirjanike Liit avaliku arupärimisega õiguskantsleri poole, ...

Möödunud nädala teemadest jääb sõelale ajalehe Eesti Kirik sünnipäev. Et 4. märtsil möödus juba 29 aastat kirikulehe taas­ilmumisest, pole minu jaoks pelk fakt, vaid mitmeid mälestusi elustav stiimul. Aasta oli siis 1990. Muinsuskaitseliikumine ja juurte juurde jõudmine, kodanikekomiteed ja Eesti Kongressi tegevus, rahva vaimne ja vaimulik ärkamine on vaid mõned märksõnad, millega oma viimaseid kooliaastaid mäletan. See oli vaimustuse aeg, mis ei jätnud kedagi kõrvale ja on ...

Urmas Reinsalu tegi 27. veebruaril ettepaneku heisata märtsiküüditamise 70. aastapäeval leinalipud. Ta saatis kooskõlastusringil ettepaneku kuulutada 25. märts 2019 ühekordselt lipupäevaks, sest tänavu möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest. „Meie rahval on kohustus mäletada ja seda mälestust edasi anda. Märtsiküüditamine oli suurim ühekordne genotsiidikuritegu meie rahva vastu. Me ei tohi unustada nende inimeste kannatusi. Seega on asjakohane kuulutada ...

Misjon on Jumala tegude vili, mis vajab kasvamiseks meie hoolt, armastust, harimist, kastmist. Internet Kui kiriku missioon on täita misjonikäsku ning kui me tunneme, et oleme kaasvastutavad rahva ja kultuuri kestmise eest, siis ei tähenda see mitte mõtlemist selle üle, kuidas säilitada hetkeseisu. Ei, me oleme kutsutud enamaks. Selleks, et koguduste ja kiriku elu võiks saada uut hingamist ning anda uut lootust külale, vallale, eesti rahvale, sest meie rahvas ise on üsna ...

Uus muinsuskaitseseadus toob rohkem paindlikkust ja toetusi ning vähendab bürokraatiat. Riigikogu eelmine koosseis võttis 20. veebruaril vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadus jõustub 1. maist. Muinsuskaitseseaduse uuendamise ...

Järjekordne aasta tegija on möödunud aastal tippspordiga lõpparve teinud olümpiavõitja Gerd Kanter. Sportlast tõstetakse esile tema karskete ja tervislike eluviiside propageerimise ja kogu ühiskonnale eeskujuks olemise eest. Karskusliit rõhutab, et Gerd Kanteri laiem panus ületab selgelt tema sportlike saavutuste ja spordi piire. Tema eeskuju on mõjutanud inimesi ja see roll jätkub ka nüüd, kui spordivõistlused on seljataha jäänud. Karskusliit usub, et pealetulevate ...

Viljandis pandi mälestus­tahvel Roman Toile Helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog Roman Toi (18.6.1916–7.5.2018) elas varases lapsepõlves Viljandis Eha tänava majas nr 1. Nüüd pandi majale Tallinna Mulkide Seltsi juhatuse liikme Meelis Toomi eestvedamisel mälestusplaat. Selle valmistas kiviraidur Kalev Pehme, kirjutab ajaleht Sakala. Kuna Roman Toi kuulus korporatsiooni Vironia ridadesse, osales mälestusplaadi avamisel korporatsiooni ja Sakala meeskoori ...

Eestit külastanud oikumeenilise liikumise tegelane John Gibaut rõhutas oma Tartu ülikoolis peetud loengus, et oikumeenilise dialoogi vastu on põhjust huvi tunda kõigil usklikel. Kanada teoloog ja anglikaani preester dr Gibaut töötas 2008–2014 Kirikute Maailmanõukogu (KMN) usu ja kirikukorra komisjoni direktorina ning on seejärel juhtinud Anglikaani Osaduskonna ühtsuse, usu ja kirikukorra osakonda. Niisiis on tegemist inimesega, kes pole mitte ainult hästi kursis ...

Usuteaduskonna õppejõud ja üliõpilased kostümeeritult. Liina Raudvassar Tartu ülikooli lahtiste uste päeva raames kutsus ka usuteaduskond 27. veebruaril huvilisi uudistama, millega tegeldakse universitas’e vanimas fakulteedis ning kuidas on võimalik siia õppima tulla. Mis on kipa, burkiinid ja kasaya, said teada kõik, kes otsustasid osa võtta usuteaduskonna töötoast „Rõivatrendid erinevates religioonides – mis ja miks?“. Saadi teada, mida kannavad budistlikud mungad, ...

Uppsala toomkirikus toimus 3. märtsil Uppsala piiskopkonna piiskopi Karin Johannessoni (48) piiskopiks pühitsemine. Karin Johannesson on teoloogiadoktor ja töötanud Uppsala ülikoolis. Piiskopi seadis ametisse Rootsi kiriku peapiiskop Antje Ja­ckelén. Karin Johannessoni piiskopiks pühitsemisel osalesid piiskopid Rootsist, Wale­sist, Palestiinast, Norrast, Soomest, Islandilt, Eestist, Suurbritanniast, Gröönimaalt, Iirimaalt, Poolast, Zimbabwest, aga ka mitmed oikumeenilised ...

Muuseumis eksponeeritakse valikut kirikuhõbedast. Arhiiv Juba kümmekond aastat on Jõhvi Mihkli kiriku altarialustes võlvkeldrites huvilistele avatud muuseum, mis annab hea ettekujutuse Jõhvi kihelkonna, linna ja kiriku ajaloost. Jõhvi kindluskiriku muuseumi igapäevaelu korraldab 2000. aastal loodud Jõhvi Muuseumi Selts, mis on sõnastanud enda ülesandeks tutvustada arvukatest sõdadest ja okupatsioonidest kannatada saanud Jõhvi kihelkonna ajalugu. Jõhvi Mihkli kogudus ...

9. jaanuaril tunnistas Konstantinoopoli patriarhaadi püha sinod oma otsusega pühakuks kaheksa inimest, kes olid surmatud või hukkunud vangilaagrites aastatel 1944–1955. Esildise nende kanoniseerimiseks oli teinud EAÕK püha sinod. Uusimate märtrite ühiseks mälestuspäevaks on seatud 20. august, piiskopmärter Peetri taevane sünnipäev, mis on samas ka Eesti taasiseseisvumispäev. Pühad uusmärtrid arreteerimiskuupäeva järgi on järgmised. Ülempreester Vladimir Irodionov ...

2002. aastal ilmunud luulekogu kaanepildiks on Kaljo Põllu pilt. Repro Vahel võtab mõne teadmiseraasu päevavalgele tulek aega kümmekond aastat. Teeme ühe retke sarnaselt rabas mättalt mättale hüppamisega kaasa. Uue sajandi algul pakuti kirjastuses Varrak kokku panna raamat lauludest emale. Luuletused said kokku kenasti, kuigi mind saatis tumeda pilvena tulevase raamatu piltide küsimus. Otsisin oma raamaturiiulist üles ühe ammuse elamuse: 17.11.1991 Dalbys Lundi lähistel on ...