Sümboolselt Eesti tulevikule mõeldes heiskasid 30 aastat tagasi sinimustvalge lipu Pika Hermanni torni Ellerheina tütarlastekoori ja RAMi poistekoori esindajad. Internet Eesti sinimustvalge rahvuslipp on lehvinud Pika Hermanni tornis 24. veebruarist 1989. 1980ndate teine pool oli Eesti ajaloos erakordne ja ei tohiks unustada, kuidas lootus iseseisvast riigist haaras kogu rahvast – polnud vahet, mis oli kellegi amet või kas sa kuulusid riigi ainsasse, kommunistlikku ...

Nii mulle tundub. On selline aeg. Kiirelt solvujad solvuvad kiirelt ja põhjalikult. Neid on ka kristlaste hulgas. Kummaline, kohati tundub, et sellisel käitumisel puudub loogika. Kui töötasin kord koolides õpetajana, ei tulnud ma kunagi selle peale, et kellegi tunnistusele kirjutada ebarahuldav, kui ta oli saanud aasta jooksul palju viisi ja neljasid, mõned kolmed ja lõpuks ka ühe kahe. See viimane, kaks, ei teinud temast ärapõlatut. Hiljuti toomkooli 700. sünnipäevale ...

Roheliste ja kiriku vahel pole lõhet, mida tihtilugu ekslikult ette kujutatakse. Reaalsus on, et me seisame üksteisele lähedal – ainuüksi juba seepärast, et roheliste seas on erinevate koguduste ja usutunnistuste liikmeid päris palju. Aga veel olulisem on, et kogu maailma kirikud on hakanud muude väga oluliste küsimuste kõrval aru saama keskkonnahoiust nüüdisaegses võtmes ja ka praktiliselt tegutsema. Kui roheliste keeles on see loodushoid, siis luterliku kiriku jaoks on ...

Kompassi abil või ilma, aga üsna pea on ka ristirahval ees valik, keda saata end esindama riigikokku. Eelvalimised on välismaal alanud, homsest saab ka juba Eestis e-hääletada. Valik on isiklik ja nagu kolumnist Alar Kilp eelmises Eesti Kirikus soovitab, peab ilmselt igaüks siiski oma sisemist valimiskompassi kasutama, sest otseselt ja selgelt kristlikke väärtusi ja vaateid esindavat parteid ei ole. Igal on omad head ja vead. Mida pühakiri valimiste kohta kirjutab? Palju. ...

Koostöös EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse ja kohaliku kogukonnaga avab Tartu luterlik Peetri kool sügisel Põlva linnas oma filiaali. Klassi kaupa kasvava põhikooli koduks saab ajalooline pastoraadihoone Põlva kesklinnas (Kesk tn 11). EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola sõnul tuli algatus Põlvasse kristliku üldhariduskooli loomiseks altpoolt ehk lastevanemate ja samuti mõnede munitsipaalkoolis töötavate kristlastest pedagoogide poolt: „Mõte on ...

Piiskopimaja ajalugu ulatub 17. sajandi lõppu. 2 x Tiiu Pikkur 12. veebruaril tähistati 25 aasta möödumist konsistooriumimaja restaureerimisjärgsest pühitsemisest. Palvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma. Maja ajaloost ja restaureerimisest kõnelesid ning ekskursioone juhtisid Eva Jänes, Juhan Kilumets, Mati Maanas, Juhan Maiste, Eva Mölder ja Janis Tobreluts. Maalikunstnik Eva Jänes rääkis, kuidas endise mantelkorstna alla rajati dolomiidist altariga ning sekotehnikas seina- ...

Pealinnas avati infotahvlid Tallinna Kesklinna valitsus paigaldab sada aastat tagasi linnaruumis olnud ja nüüdseks hävinud rajatiste tähistamiseks infotahvleid. Esimene tahvel paigaldati Marie Underi sünnikodu asukohale, nüüd märgiti infotahvliga Kuremäe kloostri endise Tallinna abikloostri ja sünagoogi asukoht. 1902. aastal valminud abiklooster, mitme torniga suurejooneline kivikirik, asus Gonsiori ja Villem Reimani tänava nurgal. Hoone sai II maailmasõja ajal kahel korral ...

Kaplaniteenistuse 100. aastapäeva eel on kaplaniteenistuse kolme olulise isikuga rääkinud kaitseväe tugikeskuse kaplan kapten Tõnis Kark toetusteenuste keskusest. Tõnis Nõmmik 2003. aastal Tartus Eesti Kiriku meediakonverentsil esinemas. Aldo Luud Tõnis Nõmmik (85), emeriitpeakaplan, erukolonel Astus Eesti kaitseväkke 12. jaanuaril 1995, lahkus peakaplani ametikohalt reservi 6. novembril 2006. Oli Välis-Eesti kiriku lauluraamatukomisjoni sekretär. 1990 tuli Eestisse esimest ...

Arne Hiobi meelest on läänemaailma ebausuks jätkuvalt inimesekeskne valgustusajastu mõtlemine. Kätlin Liimets Vaimulike konverentsil pidas Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja usuteaduse instituudi õppejõud prof dr Arne Hiob ettekande „Kas EELK-l on apostellik suktsessioon?“, milles juhtis tähelepanu, et ehkki apostellik ametijärgnevus on anglikaani ja mitmetes luterlikes kirikutes (ka EELKs) olemas, ei tunnusta seda roomakatoliku ja ortodoksi kirikud. Pärast ettekannet oli ...

Raamatus „Eesti oikumeenia lugu“ (2009) arutletakse mitmel leheküljel selle üle, kes oli Eesti Kirikute Nõukogu asutamise idee autor. „Dokumentaalsete allikate puudumise või nende ebatäpsuse tõttu ei ole võimalik anda täpset vastust küsimusele, millal idee kirikute nõukogu taolisest oikumeenilisest organisatsioonist sündis. Kui toetuda Peeter Kalduri ja Peeter Roosimaa mälestustele Eesti Kirikute Oikumeenilise Nõukogu moodustamise idee kohta, siis ei sündinud see idee mitte ...

Riina Solman (keskel), Liis ja Viljam Borissenko Oleviste kirikus heategevusüritusel. Erakogu Reedel, 22. veebruaril tähistame Oleviste kirikus koduta ja vähekindlustatud inimestega vabariigi 101. sünnipäeva. Sama publikuga juba 17 aastat järjest samas kohas. Tahame rõhutada alla vaesuspiiri elavatele inimestele, et nad ei ole riigi pidupäeval üksinda. Oma riik on kallis, nii ka selles riigis elavad inimesed. Mõlemat tuleb hoida ja nende eest hoolitseda. Meeles pidades, et ...

Einar Soone juhtis 20 aastat Eesti Kirikute Nõukogu tööd. Tiiu Pikkur Kakskümmend aastat (1993–2013) juhtis EKNi tegevust EELK piiskop Einar Soone. „Üheks määravaks põhjuseks, miks mind sellele kohale valiti, oli see, et ma ei olnud kiriku juht,“ räägib EKNi kauaaegne president. „See oli hea lahendus, et ühe kiriku juht ei juhi ka kirikute nõukogu. Riigiga suheldes ja ka paljudes teistes olukordades oli hea, et juht oli piiskopi positsioonis.“ Eesti kristlikud kirikud ja ...

Andres Põder (vasakul) ja Urmas Reinsalu allkirjastavad koostöölepingu. Justiitsministeerium Justiitsminister Urmas Rein­salu ja Eesti Kirikute Nõukogu president emeriitpeapiiskop Andres Põder allkirjastasid 15. veebruaril viieks aastaks koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on tugevdada koostööd riigi ja EKNi liikmeskirikute vaheliste suhete arendamisel. Peamised koostöövaldkonnad on vanglakaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid, ...

Eesti Kirikute Nõukogu loomise eestvedaja metropoliit Aleksius (1929–2008). Valiti 1990. aastal Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks. Pildil patriarh Aleksius II 1999. aasta veebruaris Moskvas. Sirje Semm

Eesti Kirik pöördus riigikogu valimistel kandideerivate erakondade poole küsimusega, mis võiks nende valimisprogrammides kirikuinimestele huvi pakkuda ning poolehoidu äratada ja miks. Vastused laekusid kaheksalt erakonnalt. Sotsiaaldemokraatlik Erakond 1. Igale lapsele kultuuriranits. Eraldame koolidele iga õpilase kohta 100 eurot aastas sihtotstarbelist toetust, et kindlustada kõigile lastele võimalus külastada õppetöö raames kultuuriüritusi ja ...