Prof Andres Uibo Paistu Maarja kiriku orelit mängimas. 3 x Tiiu Pikkur On septembri viimase laupäeva hommik, kui Tallinna kesklinnast asutab end suurele bussile seltskond orelihuvilisi. Algamas on reisisarja „Eestimaa kirikud ja orelid“ seitsmes väljasõit. Oreleid tutvustab ja neil mängib prof Andres Uibo, reisijuhiks on tuntud kirjandusinimene Helle Tiisväli. Seekord on eesmärgiks Paide, Türi, Viljandi Pauluse, Paistu ja Kõpu kirik. Päeva jooksul reisiseltskonnaga tutvudes ...

Lugupeetud EELK koguduste vaimulikud, asutuste juhid ja koguduste kaastöölised! EELK kirikukalendri järgi tähistame 28. oktoobril misjonipüha. Oktoobrikuu lõpuga seostub oluline sündmus Eesti misjoni ajaloos: misjonärid Evald Oviir ja Karl Segebrock surid usumärtritena Ida-Aafrikas 1896. aastal. Pühapäeva teema annab misjonimõteteks väga kindla aluse: „andke üksteisele andeks“. Andeksandmisel on suur mõju inimestevahelistele suhetele, rahvaste ja riikide suhetele. Olin ...

Ristivanema elukestev pühendumine Ristivanem on Jumala kaastööline. Ristimisel teeb ristivanem teatavaks ristitava tahte vastu võtta ristimine ning on ristitava usu ja tõotuste tunnistaja. Ristivanemast saab ristilapse vaimulik vanem. See on kutsumus. Ristivanema ülesanne on oma isikliku usu ja eluga anda ristilapsele eeskuju kristlaseks olemisest. Ristivanem valmistab end selleks ette usu põhitõdedesse süvenemisega. Elu koos Jumalaga on teekond ja püsiv õppimine. Selleks ...

Läinud laupäeval tähistati riikliku tähtpäeva ja lipupäevana hõimupäeva ja selleks ajaks oli Eestisse jõudnud hulganisti soome-ugri rahvaid. Oli põnevaid kontserte, mitu näitust ja konverents. Hõimupäevade raames tuleb aga kõnelda kogunisti kahest konverentsist. Kahepäevane III rahvusvaheline teaduskonverents „Uralo-indogermanica“, kus kõrvutati soome-ugri ja indoeuroopa keeli ja kultuuri, toimus Narvas. Konverentsi „100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist“ saab aga ...

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse sellesügisene konverents 19. oktoobril oli pühendatud kiriku ajaloolistele lippudele. Toomkirikusse on aegade jooksul jõudnud palju lippe, nii ajaloolisi kui uuemaid. Kõige uuem on EELK lipp altariruumis, kõige vanemad on orelirõdule asetatud lipud. Konverents „Meie lipud!“ avaski põgusalt seda teemat. Ja kuna enamik lippudest on admiralide lipud, siis räägiti lähemalt ka Tallinna toomkooli vilistlase ja maadeavastaja admiral Adam Johann ...

24. septembril kohtus Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni kultuuriväärtuste alakomisjon. Kirikut esindasid piiskop Tiit Salumäe (juhataja) ja asekantsler Ülle Keel, muinsuskaitseametist olid koosolekul Marju Raabe (protokollis), Linda Lainvoo ja Siim Raie. Siim Raie sõnul oli uus muinsuskaitseseadus riigikogus (26.9) esimesel lugemisel ning kuni 10. oktoobrini oli võimalik veel eelnõu osas ettepanekuid teha. Uus seadus loob valdkonnas rohkem tasakaalu omanike ja ...

84 registriga Tallinna Kaarli kiriku Walckeri orel on tänaseni suurim orel Eestis. Erik Peinar Maailma mastaabis unikaal­ne Walckeri orel Tallinna Kaarli kirikus on läbinud kapitaalremondi ning 14. oktoobril toimus tänupalvus, kus esiettekandele tuli Toomas Trassi orelisümfoonia. Teose oli Trass loonud ekstra Kaarli kiriku oreli renoveerimise valmimiseks. Selle esitasid Kaarli koguduse kontsertkoor ja kammerkoor Canorus Piret Aidulo juhatusel. Orelit mängis Toomas Trass. ...

Uue kalendri järgi 22. oktoobril 1878 Võrumaal Karula kihelkonnas Mäkkiste talu rentnike Matta ja Davet Lattiku pojana sündinud Jaan Lattik kirjutab: „Seal Karulas ma siis ka sündisin. Kodu oli nagu pisike saar suure metsa sees. Kui kuus ja pool aastat vanaks sain, siis läksin seakarja. Oli seekord parajasti 12 suurt siga ja 24 põrsast. Ilus oli see aeg minu elus: mets kohises ümberringi ja oli saladusi täis. Seal ma kasvasin, kuni elu viis mu välja kodu kaitsva hõlma ...

Tartu luterliku Peetri kooli toimetiste sarjas nr 2 ilmunud kogumik „Peab julge­­­ma …“ sisaldab valiku Pille Valgu (1959–2009) varem avaldatud väärtuskasvatuse ja hingehariduse teemalisi artikleid. Teos, mille koostamise ja kogumikuks toimetamise taga on Pille Valgu õpilased (Kerstin Kask, Triin Käpp, Eva Mõtte, Kristina Mägi, Liina Raudvassar, Olga Schihalejev, Tarvo Siilabeg, Külvi Teder), pakub valiku autori mahukast artiklivaramust. Raamatu välja­andmist toetasid ...

Piritalt Vastseliina kulgeval palverännuteel Pranglilaane äsja õnnistatud palvepingi juures. Esimeses reas paremal Andrus Mõttus, teises reas vasakult kolmas Marju Kõivupuu ja tema kõrval Lagle Parek. Arhiiv Mihklipäeval õnnistas Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus Pirita-Vastseliina kultuurilooliste vahepeatustega palverännuteel Kaatsi ehk Pranglilaane ristimänni juurde rajatud palvepingi. Toeka pingi kohavalik pole juhuslik. Sellega soovivad Pirita kloostri sõbrad, ...

Issand, anna armu, et saaksin enesele andestada, minna ära oma ülbuse mäelt ja vabaks anda kõik, keda võlglaseks pean. Siis on süda kerge, lendab kui lind ja laul. Siis tean, et olen Sinult andeks saanud.

Kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks. Mt 6: 14–15 Toredal kombel langevad kokku andeksandmise pühapäev ja reformatsioonipüha oma küsimusega usu aluste järele. Neile mõtetele toetub ka misjonipüha. Andeksand ja usu alused toetuvad ühele – Kristusele enesele, ilmnevad tema tulemises, olemises ja ligiolus läbi aja. Eelmisel aastal ...

Kõigeväeline Isa, Sinu armastus on kurjuse, patu ja surma ära võitnud. Kingi meie südameisse kindel usk Sinu armastusse, et meiegi suudaksime andeks andes ära võita isekuse, solvumise ja meelekibeduse patu. Aamen.

Kuningas Taavet ülistas Jumalat: „Sinu käes on andeksand, et sind kardetaks“ (Ps 130:4). Kuidas sellest aru saada? Hirmuäratav on ju pigem lepitamatus kui andeksand. Aga järeleandmatut jonni on maailm täis. Vastandumine annab hoogu erakondlikule kemplusele. Tugevama ülbe õigus tõstab pead rahvusvahelises poliitikas. Enesekesksus kujundab inimeste argiseid suhteid. See kõik tekitab tõsist muret. Praegusaja levinuim uskumise laad on usk endasse. Too pidavat olema tugeva ...

Eesti Kirikute Nõukogu oikumeeniline aastapreemia 2018 antakse silmapaistvate saavutuste eest Eesti ühiskonda edendanud oikumeenilistes valdkondades. Preemia laureaadiks võib saada inimene, inimeste rühm või organisatsioon, kes oma isiku või tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut ühes või teises eluvaldkonnas. Ettepanekud oikumeenilise aastapreemia kandidaatide osas esitada 6. novembriks ...