Lõpetas usuteaduse instituudi järjekordne lend
Ühispildil on 2017/18. õppeaasta lõpetajad ja õpetajad.
Tiiu Pikkur
EELK Usuteaduse Instituudi õppeaasta lõpujumalateenistus oli 16. juunil Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, lõpuaktus peeti instituudis.
Pidulikul jumalateenistusel teenis neli vaimulikku: UI rektor Ove Sander jutlustajana ja assessor Marko Tiitus pealiturgi ja armulauaseadjana, kaasa teenisid usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth ja prof Thomas-Andreas Põder.
Tänati toetajaid
Toomkiriku ...
Aastaringis on mõned verstapostid, mil me paneme tähele loodu toimimist. Suvine pööripäev ja põhjamaine valgusküllus. Ristija Johannese sünnipäev, jaanipäev. Selle päevaga on seotud palju erinevaid tavasid ja tegevusi. Paljudes surnuaedades kogunetakse püha pühitsema, mõeldakse lähedastele, ollakse koos perede ja sugulastega.
Ristija Johannese juurdegi tulevad inimesed. Kuulama ja kuulma. Johannes ristib kuuljad. Tema kuulutuse sisuks on kutse tagasipöördumisele Jumala ...
Sõites mööda kevadsuvist Eestimaad hakkavad kihelkondade keskuste kirikute tornid eriliselt silma. Eks need ole olulised märgid aasta ringi. Kuna suvel on enam aega, siis on mahti teha peatusi ja sisse astuda kirikutesse, millest me autos mööda vuhiseme.
Meie haldussüsteemi ümbertegemine on nüüd faasis, et tehtuga harjuda. Haldusreformi on teinud valitsus nii jõu kui kavalusega, aga vahel on mul küsimus, kas ka tarkuse ja südamega. Liidan-ja-lahutan-meetod kaardi jagamisel ...
Täna mõtlen vajadusest tõlkida ja tõlgendada diakooniat, mis jääb raskesti mõistetavaks võõrsõnaks enamikule eestlastest, muutub aga arusaadavaks tegude keeles. Diakoonia on tegu.
Räägitakse loomulikust diakooniast, otsekui oleks olemas ka mitteloomulik või üleloomulik diakoonia. Muidugi on usupraktika selles, kui ristiinimesed toetavad üksteist, aitavad, on üksteise kõrval. See ei ole töövorm, see on elu. Kui kristlasteks saanud juudid enam loomuliku eluga toime ei tulnud, ...
Luterlastele on reformimine tähtis sõna. Seda nii ajaloos tagasi reformatsiooni poole vaadates kui täna olulise põhimõttena – ecclesia semper reformanda – kirik peab pidevalt uuenema. Loomulikult tähendab tsiteeritud põhimõte, et selles protsessis uueneb ka inimene.
5. juunil arutati riigikogus riigireformi küsimusi, kuidas teha meie riiki paremaks. Väga meeldejääva ja mõtlemapaneva üleskutsega esines seal professor Rein Taagepera, kes toonitas: „Et tõesti edasi liikuda, ...
Üleeuroopalise rahupäeva puhul helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal 21. septembril kell 19.00–19.15 Euroopa riikides kellasid.
Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.
Tahame ...
Juuni esimese esmaspäeva hommikune Toompea on sedavõrd turistiderohke, et Emajõe Ateena vaikeluga harjunul tekib soov enne vestlust peapiiskopiga hetkeks palveks aeg maha võtta. Püüan selleks minna toomkirikusse. Ei õnnestu, mitu gruppi võõramaalasi tungleb uksel. Ei taha trügida.
Konsistooriumisse sisenedes leian selle, mida hetkel kultuurkristluse kantsiks muutunud kirikust leida ei suutnud: ukse sulgudes tänavamelule tervitab mind keskaegse maja jahedus ja rahu. See ei ...
Kaitseväe kaplan Peeter Paenurm (vasakul) ja peakaplan Gustav Kutsar.
Erakogu
Mai esimeses pooles toimus kaitseväe suurõppus Siil 2018, mis hõlmas ligi 15 000 inimest, nende hulgas ka kristlasi, ning üle 10 tegev- ja reservkaplani. Kirikuleht läks sellest teemast peaaegu vaikides mööda. Minagi ei peatu sellel rohkem.
Kirjutama ajendas hoopis artikkel politseikaplanitest (vt EK 16.05.2018, Tuuli Raamat: Politseikaplanid osalevad politsei igapäevatöös). Hea ja ülevaatlik. Lugu ...
Õpetaja Tiit Kuusemaa pühitseb mälestuspingid.
4 x Rita Puidet
Puhjas tähistati 9. juunil küla esmamainimise 600. aastapäeva. Kiriku esmamainimisest on aastaid mõnevõrra rohkem.
Tartust Viljandisse sõites jõuab umbes poole tunni pärast Kavilda orgu. Seda kaunist paika tuntakse 13. sajandi esimesest poolest kui Puhja kihelkonda. Missugune muinaskihelkond seal varem paiknes, pole teada. Küla esmamainimise ajaks on aasta 1418, kiriku esmamainimise ajaks 1397. Tegu oli ...
Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth.
2 x Tiiu Pikkur
EELK Usuteaduse Instituut – EELK vaimulike ja töötegijate kasvulava – ootab sügisel taas uusi üliõpilasi.
Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth, mida uut toob järgmine õppeaasta usuteaduse instituudile?
Kõige olulisemaks pean usuteaduse magistriõppe osas aasta tagasi algatatud uuendust ning pastoraalseminari sisseastumise nõuete tugevdamist. Sisseastumiseksam pro venia concionandi muutub pastoraalseminari ...
Usuteaduse instituudi magistrikraadiga raadioajakirjanik Meelis Süld on EELK meedia- ja kirjastuskomisjoni liige ning EELK esindaja Euroopa luterlike vähemuskirikute kommunikatsiooninõukogus (KALME).
Tiiu Pikkur
Usuteaduse instituudis (UI) kaitses ERR Vikerraadio vastutav toimetaja Meelis Süld magistritööd teemal „Lähtekohti ja liturgilisi arenguid seoses samasooliste paaride eest palvetamise, õnnistamise ning laulatamisega Rootsi, Soome ja USA (ELCA) luterlikus kirikus“ ...