Slava Ukraine

Lehenumber 14. märts 2018 Nr 12 Archives - Eesti Kirik

Tallinna praostkonnas oli töökas aasta

Tallinna praostkonna sinod, mis toimus Kaarli kogudusemajas, möödus positiivses õhkkonnas. Tiiu Pikkur Tallinna praostkonna sinodil 6. märtsil kuulati praosti ja muusikatöö koordinaatori aruannet, peapiiskopi ja kaitseväe peakaplani sõnavõttu, saadi ülevaade kristlike koolide hetkeseisust. Armulauaga palvus oli Kaarli kirikus, teenisid õpetajad Jaak Aus, Kaisa Kirikal ja Alo Martinson (kõne). Sinodi koosolek peeti Kaarli kogudusemajas, juhatas praost Jaan Tammsalu, ...

Peterburi Jaani kogudusele anti pidulikult üle lipp

Ajaloolise lipu koopia on üle antud Peterburi Jaani kogudusele. Pildil Tiit Salumäe (vasakult), Enn Salveste, Kaido Soom ja Jüri Trei. Liliann Keskinen Eruohvitseride kogu kinkis Peterburi Jaani kogudusele ajaloolise lipu koopia. Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse otsusega valmistati koopia Eesti sõjaväelaste demonstratsioonil 1917. aastal kasutatud loosunglipust, millel olev tekst algas ajalooliste sõnadega „Olgu tervitatud vaba Eesti“. Piiskop Tiit Salumäe oli õnnistanud ...

Eelkäijad on teinud meist selle, kes oleme

Merillelt12 Kooliõpetaja seletab kannatlikult vahetunnis enda ees seisvale väikesele poisile, mida tähendab „Eesti koda“, „vennaarm“ ja „must on kuub, mis Eesti rinda vanast’ juba varjanud“. „Eesti lipu“ sõnad ei taha väikemehele kuidagi meelde jääda, aga pikapeale hakkab looma: „Kaunistage, kaunistage Eesti … Eesti majad kolme lipuvärviga …“. Lipulaulu „salasõnad“ on õpetaja abiga lahti räägitud, küllap need ükskord ka sõna-sõnalt meelde jäävad. Rahvuslus ja isamaalisus ...

Avameelselt kirikumuusikast

Tiitus,Marko_2014Usuteaduse instituudi toimetiste sarjas ilmunud kogumikus „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“ sõnastab muusikateadlane ja värske lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks oma kujutluse kirikumuusika terviklikust arendamisest EELKs ja visandab selleks järgmised eesmärgid: 1) Eesti kirikumuusika ajaloo kirjapanemine ja publitseerimine; 2) tasakaal loomingulise ja teadusliku tegevuse vahel kirikumuusikas, sh uute muusikaliste võimaluste otsimine jumalateenistuste ...

Miks Tartu ütles „ei”?

Klaas,UrmasTselluloositehase arendajad ütlevad, et teist kohta tehase rajamiseks kui Tartu või selle lähiümbrus nad ei kaalu. Nemad tahavad teha tehase Emajõe lähedale, kuni 10 kilomeetrit jõest ja punkt. Valitsus on algatanud riigi eriplaneeringu tehase kavandamiseks ning kohalikul omavalitsusel selles sõnaõigust ei ole. Tartu linnavalitsus ja -volikogu on kui üks mees te­hase linna külje alla kavandamise vastu ning oma möödunud nädala neljapäevase otsusega nõuab volikogu ...

Kirjakeele sada aastat

Kes või mis on hämmelgas, hämblane, hämbrik, hämmalane? Tegu on Tegenaria domestica’ga ehk hariliku majaämblikuga. Keeleteadlase Johann Voldemar Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust leiab hulganisti sõnu, mis on tänapäeval tundmatud. Näiteks kirgukene ja kirgulane. Selgitusest leiab, et tegu on kirikukese ja kirikulisega. Huvitavat uurimist pakub see paks, kirjastuse Valgus 1973. aastal välja antud raamat küll. Tiitellehelt võib lugeda, et see on neljas trükk (muutmata ...

Marek Roots on kutsutud Tartusse

RootsMarek_2017Tartu Pauluse koguduse märtsi kuukiri Pauluse Kiri annab koguduseliikmetele teada, et Marek Roots (fotol) on saanud kutse tulla Tartu Pauluse koguduse abiõpetajaks. Vastavalt EELK põhikirjale määrab abiõpetaja ametisse peapiiskop koguduse õpetaja ettepanekul ja koguduse nõukogu nõusolekul. Õpetaja Kristjan Luhamets esitas abiõpetaja kandidaadiks senise Keila koguduse õpetaja Marek Rootsi, kes 18. veebruaril ka Pauluse kirikus jutlustas ja pärast jumalateenistust koos ...

Valmistudes ülestõusmis- pühade rõõmuks

Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola (vasakul) ja abiõpetaja Jaak Pärnamäe hinnangul on paast nii ihuliselt kui ka vaimulikult ülesehitav. Kätlin Liimets Seljataga on paastuaja neljas pühapäev, mida on nimetatud ka poolpaastupühapäevaks, kuna ta paikneb 40 päeva kestva suure paastu keskel. Täna on paastu 25. päev. Eesti etümoloogia sõnaraamatu järgi pärineb sõna ’paast’ vanarootsi või vanavene keelest ja tähendab usulistel põhjustel teatava aja kestel osalist või täielikku ...

Otsused

Peapiiskopi otsused EELK tänukiri on määratud 60. sünnipäeval Roman Vallastele pikaajalise ja ustava teenimise eest EELK Kärla Maarja-Magdaleena koguduses. Diakon Erkki Juhandile anti armulaua seadmise õigus Hageri ja Saku koguduses alates 4. märtsist kuni 28. oktoobrini 2018. Peapiiskop on määranud assessorite töövaldkonnad järgmiselt: assessor Katrin-Helena Melder – misjon, kiriklik laste- ja noorsootöö, sh kõik, mis seotud evangelisatsiooniga, sise-, välis- ja võrgu- ...

Nii hästi kui praegu pole eestlased varem elanud

Intervjuu Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku esimese piiskopi Jakob Kuke poja Nathan Kukega. Kui palju te oma isa mäletate? Kahjuks mitte eriti palju – olin kuueaastane, kui isa suri. Mäletan, et Toompeal elades rajas isa meie maja hoovi väikese liumäe ja hiljem õpetas meid malet mängima. Ta abiellus küllaltki vana mehena, kuid oskas hinnata ja hoida perekonda. Kasvult oli isa pikk mees – 1,98 m ja kui kingad jalga pani, siis sai kaks meetrit täis. Kui Urmas Viilma ...

Piiskop Jakob Kuke perest

EELK esimese piiskopi Jakob Kuke (1870–1933) ja tema abikaasa Melanie (1903–2000, snd Kuljus) perre sündis kolm poega: Jaak, Nathan ja Adam. Kõrvalolevas loos räägib ajakirjanik Agu Veetammele oma elust Keilas elav Nathan Kukk, piiskopi poeg. Kuna mul on olnud õnn kohtuda USAs seal elanud Jaak Kukega, siis tahan siinkohal anda tausta ka temast, Jakob Kuke esiklapsest ning piiskopist endastki ja tema abikaasast. Jakob Kukk sündis kaheksalapselisse taluperre 9. septembril ...

Eestlased hoiavad Soomes kokku

Helsingi eestlaste seas teeb kirikutööd koguduse kantor Dagmar Õunap, kes sai 2017. aasta kodanikupäeval välisministeeriumi aukirja eesti muusikakultuuri hoidmise ning kontserttegevuse korraldamise eest Soomes. Ta oli Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul lahkelt valmis jagama oma kogemusi ajalehega Eesti Kirik Tunnustatud kantor on õppinud Sibeliuse akadeemia kirikumuusika osakonnas. Kirikumuusika vastu tekkis tal huvi juba Viljandi Jaani koguduse leerikoolis, kus oli palju ...

Harkujärvel tärkav kogudus murrab trende

Avo Üprus leiab, et me ei pea tegema, mis meile endale kõige rohkem meeldib, vaid seda, mida inimesed reaalselt kõige rohkem vajavad. Urmas Roos 27. veebruaril asutati uus kogudus Harkujärvel, täienduseks naabruses asuvatele Saku ja Saue kogudusele. Õpetaja Avo Üprus selgitab Harkujärve kogukonnakiriku funktsioone ja koguduse loomise põhjusi. „Samal ajal kui räägitakse, et kirik on langustrendis, kui Euroopas tühjenenud kirikuid täidetakse algse visiooni ja otstarbega ...

Aino Järvesoo unistus täitus 20 aastat hiljem

1994. aastal valminud Harkujärve kirik kuulus karismaatilisele episkopaalkirikule. Avo Üprus koos sõpradega ostis selle välja. Kirik pühitseti 2014. Kiriku kõrval on Aino Järvesoo nimeline pink meenutamas ja mälestamas kiriku ehituse rahastajat. Urmas Roos Harkujärve kirik sündis suuresti tänu suurimale Eesti soost eraannetajale Aino Järvesoole, kes oma abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi asutamisel seadis  eesmärgiks Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi ...

Miina-Liisa Kuusemaa: projekt peab toetama koguduse põhitegevust

Valga praostkonna sinodil Laatres tunnustati Miina-Liisa Kuusemaa tööd ja tunnistati selle jätkumise vajalikkust. Tagaplaanil lahtivõetud oreli viled. Rita Puidet Kaks aastat on Valga praostkonnas palgal olnud projektijuht ja praostkond on tema tööga rahul. 2016. aasta 1. jaanuarist võeti Valga praostkonnas tööle projektijuht. Möödunud aastal praostkonna sinodile esitatud sõnalises aruandes kirjutatakse: „Praostkonna projektijuht on Miina-Liisa Kuusemaa. Tema korraldab ...