Mariehamni raamatukogus peeti Eesti Vabariigi sünnipäevapidu. Janne Kütimaa Ahvenamaa pealinna Marie­hamni raamatukogu ees oli heisatud 27. jaanuaril sinimustvalge lipp. Ahvenamaa oli katnud eestimaalastele ja kohalikele peolaua. Avasõnad ütles Eesti aukonsul Ahvenamaal Johan Eriksson, kes oli kogu ettevõtmise initsiaator. Peakõne pidas Rootsi peakonsul Mariehamnis Olof Ehrenkrona, kes tegi ülevaate ajaloost rootsi ajast tänapäevani ja mainis, et tänavu tähistatakse ka 30 ...

Tulevikus on oodata õigekeelsussõnaraamatu ja teiste sõnaraamatute kõrvale ka ususõnastikku. Internet Lõppenud on konkurss, millega otsiti ususõnastiku töörühma stipendiaate. Kõik, kel on tulnud kokku puutuda religioonialaste terminitega, on küllap olnud kimbatuses ühe või teise sõna tähendusega või kahelnud, kuidas mõnd keerulist sõna kirjutada. Vajadus ususõnastiku järele on olnud pikka aega, nüüd tekkis selle koostamiseks ka võimalus. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) koostöös ...

Diplomaat Jüri Trei on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaegadel olnud president Lennart Meri usaldusisikuna vabariigi suurürituste korraldustoimkonna eesotsas. Tema jõud pole raugenud; ikka on ta midagi loomas, korraldamas, üles ehitamas. Sõbralik ja tegus, meeleolukalt jutukas. Aastatel 1999–2002 oli ta konsul Peterburis ning pühendus eestlaste kogukonna kokkukutsumisele ja koguduse ülesehitamisele ning Jaani kiriku tagasisaamisele ja taastamisele. See oli pikk ja ...

Lastel on jumalateenistusel tähtis roll. Vasakul juhatuse esimees Aivar-Joel Rikk. Rita Puidet Paide Püha Risti kirik ja kogudus Eestimaa südames on 24. veebruariks vabariigi aastapäeva oikumeeniliseks jumalateenistuseks valmis. Nii võisin tõdeda nädal enne suurüritust Paides toimunud peaproovi jälgides. Kui laupäeva keskpäeval Paide kirikusse jõudsin, kihas pühakoda nagu mesilastaru. Seal oli rahvariides tüdrukuid, ülikondades noormehi, juhendajaid ja paar huvilist. ...

Marju Lepajõe Harju maakonnaraamatukogus Keilas Enn Soosaare eetilise esseistika auhinda vastu võtmas. Tiiu Pikkur Enn Soosaare mälestuseks tema sünniaastapäeval, 13. veebruaril välja antava eetilise esseistika auhinnaga pärjati sel aastal religiooniloolane, filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe. Esseistika auhinda välja andev žürii koosseisus Ülle Madise (esimees), Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, valis laureaadi 39 kandidaadi hulgast. ...

Eesti riik saab saja-aastaseks. Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt ega ise oma asju otsustada. Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas. Andkem au oma riigile ja selle lipule. Kaunistame juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heiskame 24. veebruaril, ...

Oma lapse- ja koolipõlvest mäletan iga-aastase esimese tähtsa kuupäevana 24. veebruari – rahvuspüha ja riigipüha. Minu kodukohas Karksis peeti sel päeval Karksi-Nuia alevi keskväljakul Kaitseliidu paraadi, mida käisin koos vanematega vaatamas. 1938. aastal tähistati üle riigi Eesti Vabariigi 20. aastapäeva 24. veebruaril eriti pidulikult. Olin algkooli kolmanda klassi õpilane. Õpetaja andis meile koostada kirjandi teemal „Eesti riigi sünnipäev“. Minu jaoks oli üllatavalt ...

1989. aasta jaanuaris küsiti minu käest, kas tahaksin võõrustada üht Eesti kirikuõpetajat ja tema abikaasat ning võimalusel korraldada Korsnäsi koguduse liikmetega kohtumisõhtu. Kuni 1980. aastate keskpaigani ei teadnud meie piirkonnas elavad inimesed eriti palju Eestist. Nõukogude Liitu peeti tihtipeale üheks suureks riigiks ja meieni jõudsid uudised Moskvast ning Leningradist. Erand oli 1986. aasta, mil õppisime tundma Tšernobõli linna nime. Glasnost ja perestroika olid ...

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist, meie armsamat. Rahu töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon. Õnnista me rahvast, saada kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad sulle, kodumaa! (KLPR 450B). Viis: Juhan Aavik (1884–1982). Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948).

Jk 1:2–6 Mäletan, kuidas juhilube taotledes esimesel sõidueksamil põrusin. „Pea kinni!“ kamandas eksamineerija. Kui olin auto teeserva tõmmanud, järgnes küsimus: „Kas sa ei näinud, et siin oli peatumiskeelu märk? Maksavad liikluseeskirjad, mitte see, mida autos räägitakse!“ Tõsi. Sarnaselt rõhutavad apostlid, et „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“ (Ap 5:29). Me ei ela ohutus ja isoleeritud maailmas. Me ei ole täiuslikud ega valmis. Alati seisame valikute ees, ...

Hea taevane Isa, me täname Sind, et oled meie Eesti maad ja rahvast hoidnud ning kandnud läbi raskete aegade. Täname Sind, et oled andnud meile iseseisvuse ja vabaduse. Aita meil seda väärtustada ja hinnata. Anna meie rahvale rahu ja õitsengut ning vii meid oma juhtimisel edasi. Aamen.

Kui inimestel oli Jeesuse maapealse elu ajal mingi koorem, siis leidsid nad kergelt üles Kristuse kui suurima abiallika. Nad pöördusid Jeesuse poole ning palusid temalt tuge ja abi. Issand nägi nende vajadusi ja nägi nende usku ning ulatas abikäe. Piiblist võib leida palju lugusid, milles tuleb esile palve ja usu jõud. Jeesus ütles mäejutluses: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale ...

toimub Jaani kirikus 24. veebruaril kell 11. Liturgid praost Ants Tooming ja õpetaja Triin Käpp, jutlustab piiskop Joel Luhamets, pühakirja loevad EKN asepresident Meego Remmel ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Kaasa teenivad isa Miguel, Priit Tamm, Raido Kangro, Naatan Haamer. Organist Elke Unt, flöödil Lande Lampe-Kits.

Tähelepanu! Toimetuse kaudu on võimalik tellida endale või kogudusele Eesti Kiriku eelmise aasta köidetud aastakäik. Köite hind on 30 eurot (köitmise hind 25 eurot + käibemaks 5 eurot). Soovist palun teada anda sirje.kasemaa@eelk.ee või telefonil 733 7795. Toimetuses on veel saadaval üksikud köited aastatest 2010, 2013, 2015 ja 2016 (köite hind 20 eurot).

Soome reisi päevade kava 14.–18. augustil 2018 Selle aasta Eesti Kiriku lugejareis on jätkuks eelmise aasta reisile Nõukogude Karjalasse, kus külastati ka Laadoga saarestikus asuvat Valamo kloostrit. Nüüd sõidame Soome Uus-Valamo ja Lintula kloostrisse, mis mõlemad kuuluvad Soome Õigeusu Kirikule. Kloostrid evakueeriti sõja jalust talvesõja ajal 1940. aastal. Kindral Mannerheim andis Valamo munkadele 40 veoautot, millega mööda Laadoga jääd kloostri olulisim vara Soome ...