Lilled Eesti vabariigi sünnipäevaks. Maara Vint Ilus oled, Eestimaa, me sünnimaa. Kaunis on su loodus – metsad, põllud ja aasad. Kaunid on põlised tammed ja uhked taeva poole pürgivad kuused, imeilusad on liivased mererannad, puhas ja selge on Eestimaa vesi. Kevadel tervitavad meid siin sinililled ja ülased, nurmenukud ja kannikesed. Suve hakul puhkevad rukkililled – sinised nagu Eestimaa taevas südasuvel. Kes jõuaks üles lugeda kõiki neid kauneid lilli, mille juured on meie ...

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine sajandi eest toimus ajalooliselt õiget hetke ära kasutades. Selliseid hetki pakub Jumal üliharva ja vähestele. Täna võime möödunud sajandi peale tagasi vaadates tänada Jumalat mitme sellise hetke eest Eesti riikliku iseseisvuse loos, mida kasutasime vabadusse murdmiseks. Saame olla tänulikud. Tänulikud esmalt Jumalale, unustamata ära kõiki meie eelkäijaid ja kaasaegseid, tänu kellele Eesti on vaba. Rahvas, kes on elanud sajandeid ...

Tanel Ots – Saku valla abivallavanem, Rae valla Jüri koguduse õpetaja. Tiiu Pikkur Eesti Vabariigi 100. sünnipäev algab Tanel Otsale varavalges, kui ta, kaitseliitlase vorm seljas, koos perega Saku vallamaja juurde jõuab. „24. veebruaril on meil traditsiooniks päikesetõusul koguneda rahvarohkelt vallamaja ette lippu heiskama. Laulame ühislaule, sööme kiluvõileibu ja läheme koos kaitseliitlaste, noorkotkaste ja naiskodukaitsjatega Saku mõisaparki mälestuskivi juurde, kuhu ...

Tiigi seltsimaja korraldatud Lõuna-Eesti koorimuusika maraton tõi Maarja kiriku taastamise toetuseks kokku 45 koori. Õhtu kulmineerus laternarongkäiguga Pauluse kiriku juurest Maarja kiriku juurde. Uku Peterson Tartu Maarja Kiriku SA jaoks oli 2017. aasta tegus ja täis emotsioone. Sellesse aastasse jäi palju toimetusi, mida jäädakse mäletama. Kõige olulisem on aga see, et paljude vanade ja uute sõprade kaudu on meile järjest selgemaks saanud üks – oleme õigel teel ja meie ...

4. juunil 2015. aastal andis Eesti Lipu Selts konsistooriumi kabelis kingitusena üle lipu EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutusele. Peeter Hütt Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades mõtleme oma ajaloole ja sümbolitele, mis on aidanud meil tänasesse päeva jõuda. Eesti rahvuslipp on eestlastele alati olnud kodu kaunistav ja rahvast ühendav sümbol. Eesti Lipu Selts koos teiste isamaaliste ühendustega kutsub kaasmaalasi kaunistama rahvusvärvidega peopaigad nii Eestimaal ...

Janne Kütimaa, pool elu, 20 aastat Eestist Soome ja Ahvenamaale pendeldanud: Eesti on mu elu hüppelauaks. Minu iseseisvumise aeg langeb kokku Eesti taasiseseisvumisega – see lõi sobivamal hetkel võimaluse siinsest kaugemale vaadata ja teispool vett omamoodi Eesti saadik olla. Mu Eesti ulatub eelkõige Setomaale, kust on pärit isa, suvise koolivaheaja vahvad mälestused ja identiteet Eestis – 50% seto! Teisalt ulatub see loodesse – rannarootsi alade ja väikesaarteni. Need on ...

Viimase poole aasta jooksul on siinkirjutajal olnud tavapärasest rohkem kokkupuuteid rootsieestlaste ja nende teise-kolmanda põlve järeltulijatega. Need on üldjuhul paralleelselt mitme identiteediga inimesed. Sageli ei ole nende kodune keel eesti keel, kuid see ei ole takistuseks end eestlasena tundmisel. Eestil on nende inimeste südames eriline koht. On olnud üllatav, kuivõrd kiiresti on võimalik nendega vesteldes jõuda Eestist põgenemise ja uues ühiskonnas kohanemise ...

Eesti rahwas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseiswuse järele. Põlwest põlwe on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja wõõrast rahwaste wägiwallawalitsusest, weel kord Eestis aeg tuleb, mil „kõik piirud kahel otsal lausa lööwad lõkendama“ ja et „kord Kalew koju jõuab oma lastel õnne tooma“. Nüüd on see aeg käes. Ennekuulmata rahwaste heitlus on Wene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end ...

Eesti valmistub 100. sünnipäevaks. Olin nädala alguses tunnistajaks, kuidas karges lumises talvehommikus sätiti sinimustvalgeid kaunistusi Tartu raekojale, lisaks on raekoja ees kuus lipumasti rahvuslippudega. Küllap mõeldakse ka kodudes, kuidas oleks kõige väärikam tähtpäeva meeles pidada, ja tehakse selleks ettevalmistusi. On veel aega täiendada sümboolika varusid ja vaikselt mõtiskleda oma südames, mida see kõik minu jaoks tähendab. Terve aasta, eriti käesolev kuu ja ...

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kulminatsioon saabub mõne päeva pärast. 23. veebruaril 1918. aastal hõigati välja Eesti iseseisvuse manifest Pärnus Endla teatri rõdult. Päev hiljem tehti seda Tallinnas. Kokkuleppeliselt on kuulutatud just 24. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuse päevaks. Seda päeva on tähistatud kõrgelt lehviva sinimustvalge all, aga ka siis, kui rahvusvärvidega lipud hoiti varjatult seal, kus vaid kõige usaldusväärsemad pereliikmed seda teadsid. ...

Piiskop Joel Luhamets (65, pildil), 21 aastat tartlane, pälvis eelmisel nädalal Tartu volikogu otsusega aukodaniku nimetuse. Joel Luhamets on sündinud Antslas, õppinud Tallinna polütehnilises instituudis elektriinseneriks. Teoloogilise hariduse omandas usuteaduse instituudis (1987). Teeninud vaimulikuna kogudusi Saaremaal Kuressaares ning mandril Põltsamaal ja 1997. aastast kuni 2017. aastani Tartu Pauluse kogudust. Sellesse aega jääb unikaalse Tartu Pauluse kiriku täielik ...

Veerand sajandit Hageri kogudust teeninud õpetaja Jüri Vallsalu sai kuldristi ja konsistooriumilt selle kandmise õiguse. Tiiu Pikkur 18. veebruari jumalateenistusel Hageri kirikus andis peapiiskop Urmas Viilma 25 aastat Hageri Lambertuse kogudust teeninud õpetajale Jüri Vallsalule üle kuldristi. Jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Viilma, kaasa teenis õpetaja Vallsalu, mängis koguduse pasunakoor. Pärast jumalateenistust võttis õp Vallsalu vastu rohkeid õnnitlusi, teiste ...

Kinnitati piiskop Andres Tauli siirdumine emerituuri alates 1. aprillist 2017. Lugeda piiskop Andres Tauli ametinimetuseks emerituuris viibimisel E.E.L.K. peapiiskop emeeritus. Konsistoorium andis Lääne-Harju praostile, Hageri koguduse õpetajale Jüri Vallsalule EELK kuldristi kandmise õiguse. EELK koostöömedali on pälvinud Lauri Salminen – Kihelkonna koguduse kaastööline Soomest, Minna Viinikainen – Kihelkonna koguduse kaastööline Soomest, Marita Tuomi – Kihelkonna ...

Hugo Bernhard Rahamägi, piiskop: Eesti riigi ja vabaduse manifest oli nagu püha piirikivi pika mineviku ja teadmata tuleviku vahel. Püha piirikivi, mille juurde ikka uuesti tagasi tuldi ja tagasi tuleme, vaatamata mõne kõrvalekalduvale soovile. Meie vaatame selle Eesti hinge avaldusele ja otsusele kui Eesti püsivale nurgakivile ... Kohe pidi Eesti selle püha piirikivi pärast tuleproovi läbi tegema. Langesid paljud! Kuid tuleproov tehti läbi mehelikult ja vahvalt ... Ohvreid ...

Armas Eestimaa rahvas! On möödunud sa­jand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas. Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, ...