Lõpp on uue algus
Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, kes on just välja astunud Eesti Kiriku toimetusest, kinnitab, et lähenev advendiaeg lubab loota, et pimedusse saadetakse valgus, mis on meie jalale lambiks ka algaval kirikuaastal.
Liina Raudvassar
Eesseisvast kirikuaasta vahetusest ja 3. detsembril esimese advendipühapäevaga algavasse jõuluootusse sisenemisest räägime Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukega.
Just on lõppenud Eesti Kiriku kolleegiumi koosolek Tartus, kui kolleegiumi esimehe ...
Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks uuenenud Haapsalu lipuväljaku õnnistab piiskop Tiit Salumäe.
Arvo Tarmula, Lääne Elu
Kodanikupäeval toimunud kontsert-palvusel Haapsalu toomkirikus anti üle hinnaline ajalooline materjal ning avati lipuväljak piiskopilinnuse kõrval.
Toomkirikusse toodi lipud. Teenis piiskop Tiit Salumäe, orelil Lia Salumäe, esinesid laululapsed, keda juhatas Anne Pääsuke. Peeti kõnesid: linnapea Urmas Sukles, Heiki Magnus Kaitseliidust, Hanna-Liina Salumets ...
ERRi „Kajaloodi“ saates rääkis 21. oktoobril EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop kaasahaaravalt sellest, kuidas tema koordineeritavad projektid – näidetena tõi ta erinevad restaureerimis- ja konserveerimisprojektid Eesti kirikutes – on loonud sünergiat eri ametkondade ja valdkondade spetsialistide vahel ning seda mitte ainult Eesti-siseselt, vaid ka laiemalt.
Mainitud sünergia „inkubaatoriteks“ ja uurimisobjektideks on meie kirikute n-ö ...
Viimasel konsistooriumi täiskogu koosolekul arutati kooseluseadusega seotud küsimusi. Koosolekul osales ka Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kelle sõnavõtt 4. oktoobri telesaates „Suud puhtaks“ tekitas mitmeti mõistmisi.
Millest siis koosolekul räägiti? Esiteks esitas allakirjutanu koosolekul viibijatele küsimuse: mis vahe on kooseluseadusel koos rakendusaktidega ja praegu kehtival perekonnaseadusel, mis käsitleb abielu? Kuna vastust ei tulnud, pidi küsija ise ka ...
Eestis ei ole riigikirikut – see tähendab, et riik ei finantseeri kirikute ja koguduste tegevust. Kõik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused on majanduslikult iseseisvad ning peavad leidma vahendid nii kirikuhoonete ülalpidamiseks ja ekspluatatsiooniks kui ka koguduse sisulise ja vaimuliku tegevuse korraldamiseks.
Millest elab kogudus? Kõigepealt loomulikult usust, lootusest ja armastusest. Koguduse peamisteks sissetulekuallikateks on aga liikmeannetused, samuti ...
Konkurss töötaja leidmiseks on lõppenud ja EELK konsistooriumi avalike suhete spetsialistina on täisajaga tööd alustanud Regina Hansen (fotol).
Ta on sündinud 26. septembril 1965 Tallinnas. Kooliteed käinud Tallinna 21. keskkoolis, lõpetas 1991. aastal Tallinna pedagoogilise instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal. Tallinna ülikoolis on ta läbinud kommunikatsiooni eriala magistriõppe ja jäänud on veel magistritöö kaitsmine. On töötanud 15 aastat ajakirjanikuna ja ...
Peapiiskop Viilma soovib, et kirikus toimuks diskussioon perekonna ja peresuhete teemal rohujuuretasandil.
Liina Raudvassar
Pärast kirikuvalitsuse korralist istungit 21. novembril rõhutab peapiiskop Urmas Viilma Eesti Kirikule antud intervjuus, et peab tervitatavaks kirikusisest erinevaid osapooli arvestava ning kaasava perekonnateemalise diskussiooni algatamist, ent ei pea vajalikuks moodustada selleks erikomisjoni.
Miks on tekitanud konsistooriumi koosoleku järel ...
Kohtumaks ühel kaunil sügispäeval dirigendi ning laulupedagoogi Ene Üleojaga, astun neli korrust trepiastmeid üles. Tõusva teekonna jooksul tema koju Tallinna kortermajas jõuavad mõtted lennata majesteetliku kirikuhoone keerdtreppidele, kust kõige sagedamini just kirikumuusikud üles ja alla kõnnivad.
Ene Üleoja on astunud aastakümneid Tallinna Kaarli rõdutreppidest üles solisti, koorilaulja ja dirigendina ning andnud seal kaaluka panuse eesti kirikumuusikasse. Peale selle ...
Evald Saag oma kodus Tallinnas.
2 x Vallo Kepp
Ma ei tea, miks meenub mulle esimesena, kui mõte puudutab tänasel päeval Evald Sae (24.11.1912–20.10.2004), Johann Voldemar Jannseni mõttekäik: „Kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama.“
Kuigi selle mõttekäigu esimene pool kerkis meie jutuajamistes mõnigi kord esile, on möödunud aastad kae silmilt võtnud. Meid viis kokku film Uku ...
Lauluraamatu 463. laul ja eriti sõnad „Su rahu peagi täidab taas lapse südame“ sobivad hästi iseloomustama Vivian Laksi elu ja mõtteid.
Rita Puidet
Eesti Kiriku lugude kogumise võistlusele „Minu kodukogudus“ saatis oma kirjatöö ka Paldiskis elav Vivian Laks.
Tema lugu lugedes meenus Juhan Liivi jutustus „Peipsi peal“, kus mehed uppumissurmast pääsemise eest lubasid kirikule kroonlühtri kinkida, aga piirdusid lõpuks küünlajalaga. Vivian Laks on seevastu sümboolselt annetanud ...
Martin Lutherile ja reformatsioonile pühendatud näitus Jõhvi kirikus.
2 x Anneli Lein
Jõhvi Mihkli kirikus said igavikupühapäeva armulauaga jumalateenistusele tulijad veel vaadata pühakojas üleval olevaid näitusi, mis kuu lõpus maha võetakse.
Üks näitustest on reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud rändnäitus stendidel. Näitus on konsistooriumi koostatud ning tutvustab reformatsiooni tekkelugu, levikut Euroopas ja luterliku kiriku rolli meie maa kultuuri- ja ...
Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on Soome ajaloo kõige kauem ametis olnud president, tema ametiaeg jäi aastatesse 1956–1981.
Kekkoneni presidendiks oleku ajal muutus nii ühiskonnas kui kirikus vägagi palju ja kahtlemata jättis ta presidendina sellesse oma sügava jälje. Pekka Niiranen on teinud põhjaliku uurimuse. Tema raamat „Kekkonen ja kirkko“ (Helsinki 2000) analüüsib kiriku ja riigi suhteid president Kekkoneni ametiajal. Käesolevas artiklis seda ka refereerin.
Tampere ...
Alfred Toominga pühitsemist peapiiskopiks Tallinna toomkirikus toimetas Soome kiriku peapiiskop Martti Simojoki 9. juunil 1968. aastal. Mõlemad pildil keskel.
EELK Konsistooriumi arhiiv
Mõeldes Soome Vabariigi 100. aastapäevale meenuvad vast igale eestlasele arvukad kontaktid põhjanaabritega.
Need kontaktid on alati olnud tugevad ja tihedad ning iga ajajärk meie rahvaste ajaloos on andnud neile oma erilise kuju. Kõige keerulisem oli selliseid kontakte hoida ja arendada ajal, ...