Ei punaseid vaipu ega fanfaare
Eelmisel kevadel hakkas peapiiskop Urmas Viilma külastama koguduseõpetajaid, et saada osa nende igapäevaelust. Vähem kui kahe aastaga on toimunud kohtumised 20 pühendunud hingekarjasega.
Peapiiskopi auto väike hilinemine Tartusse annab võimaluse jalutada uduvihmases botaanikaaias. Silm jääb sildile „Elulõngaosakond“. Vaadata pole enam midagi, aga edasist jalutuskäiku saadavad kujutluspildid inimelulõngadest, mis üksteisega ristuvad ja moodustavad võrgustikke, siis jälle ...
Osalesin 30. oktoobril Viljandis reformatsiooni juubeli tähistamisel ja pidasin aastapäevakõne. Muu hulgas tsiteerisin kõnes ka Eesti Ajalooarhiivi Jaani kiriku fondis säilitatavat Martin Lutheri 6. veebruaril 1540 dateeritud kirja Georgius Scarnbrusele, kus Luther hoiatab Scarnbrust oma probleemiga üksi jäämise eest. Olen seda kirja ka enne paaris artiklis kasutanud, kuid nüüdseks on ootamatult selgunud, et ehtne see kiri küll ei ole.
Selgunud faktid võtab kokku Kaspar ...
Kirikuaasta lõpul kutsub kirik süvenema igaviku, viimse kohtu ja valvamise teemadesse. Vahel tundub, et neile mõeldakse viimasena. Ometi ulatuvad nad sedavõrd meie argipäeva ja kultuuri, et ajakiri Vikerkaar pühendas eshatoloogiale terve juulinumbri. Tõsi: mida oleks väärt meie ajalik elu, kui meie sihid ja mõõdupuud ei ulatuks igavikku? Paraku pole head ja kurja, tõde ja vale, millest tulevik sõltub, alati kerge eristada. Kiusatus ehib end ikka ilusate ...
Eelmise nädala neljapäeval ja reedel arutles rahvusraamatukogus rahvusvaheline seltskond usuvabaduse tagamise võimalikkusest religioossete ühenduste ja riigi vaheliste suhete kaudu. Konverentsil kuulati üle kümne ettekande, esinejad olid mitmest riigist. Toon ettekannetest näitena kaks täiesti erinevat suhtumist usuvabadusse kahes riigis.
Jean-Christophe Peaucelle Prantsuse välisministeeriumist tuletas ettekande algul meelde, et tegu on vana katoliikliku maaga. Laïcité ...
Ühispilt pidupäevast: koos kõik orkestrid ja noored, ka kogudused õpetaja Jüri Vallsalu.
Elari Lend
Hageri pasunakoor tähistas kirikus koos teiste pasunakooridega 70. aastapäeva.
Pasunakoori muusika ja pasunakooride traditsioon, mis veel viiskümmend aastat tagasi oli meie kirikutes üsna tavapärane nähtus ning kuulus igati koguduste juurde, on tasapisi olnud hääbumas, et mitte öelda varjusurmas. Seda enam on põhjust tänulik olla ja rõõmustada, et meil on kirikus mõned ...
13. novembril kaitses doktoritööd Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Ergo Naab (fotol).
Tema töö „Ülendamismotiiv ja eshatoloogia presentne aspekt Corpus Paulinum’is: religioonilooline ja kultuuriteoreetiline käsitlus“ uuris algkristliku ülendamismotiivi ja keisrikultuse seoseid. Autor jõudis järeldusele, et Rooma riigis valitsenud polüteistlik religioonisüsteem oli raskesti lõimitav esimeste kristlaste monoteistliku jumala- ja maailmakäsitlusega. ...
Tartu Jaani kirik muutis värvi
Tartu Jaani kirik (fotol) värvus 17. novembril enneaegselt sündinute päeva puhul lillaks.
Kampaanias, mille sisuks on visuaalse efektiga tõmmata avalikkuse tähelepanu olulisele 21. sajandi teemale, osales teiste Tartu institutsioonide seas ka Ülikooli-Jaani kogudus.
„Iga 10. ellujäänud laps sünnib enneaegsena. See puudutab suurt osa ühiskonnast, aga me teame sellest väga vähe. Kiriku ülesanne on olla inimeste kõrval, aidata neil mõista ja ...
Ligi veerand sajandit Eesti Piibliseltsi peasekretärina ametis olnud kunstiajaloolane Jaan Bärenson tähistas 13. novembril 60. sünnipäeva.
Jaan Bärenson on nagu sügav kaev, kust ammutades põhja kätte ei saa. Nii jääb meil seekord rääkimata tema armastus liivlaste vastu, reisid teistegi hõimurahvaste juurde.
Õppisid Tartus alma mater’is ajalugu. Missugune oli sinu suhe esimestel semestritel õpetatavate ainetega?
Tegin eksamid ära põhimõttel, et vaenlast peab tundma. Lugesime ...
Priit Rohtmetsa käes on originaal ja faksiimile.
Trükikeskkond DiPri
Usupuhastuspühal esitleti Kumna mõisas Keila lähedal üliharuldase raamatu „Luthers Erbe in Russland“ (1918, Moskva) faksiimiletrükki.
Saksakeelsele raamatule lisatud kaks lehte tänapäevast toovad ära eestikeelse sisukorra ja piiskop Tiit Salumäe saatesõna, kus ta ütleb: „Soovin, et raamat aitaks kaasa Vene tsaaririigi luterliku kiriku ajaloo ja tegevuse uurimisele, sest ka see on osa meie ...
Instituudi dekaan Randar Tasmuth näitab värsket kogumikku „Reformatsioon 500“.
Liina Raudvassar
Pärast usupuhastuspüha jumalateenistust esitleti 31. oktoobril Tallinna piiskoplikus toomkirikus ka usuteaduse instituudi (UI) toimetisi, mis kannab järjekorranumbrit XXV ja on pühendatud reformatsiooni 500. aastapäevale.
Randar Tasmuthi, Anne Burghardti ja Thomas-Andreas Põderi koostatud kogumiku „Reformatsioon 500. Vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“ saab õigusega arvata ...
Georg Mülleri „aktsidentsideraamat“ pakub huvitavat infot.
Tiiu Pikkur
Tallinna linnaarhiivis on avatud näitus „Reformatsioon Tallinnas“.
Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ütles näitust avades, et reformatsiooni 500. aastapäeva on peetud juba aasta ja see arhiividokumentide näitus võiks juubeliüritustele olla kui täpp i peal. Kui palju me saame veel lähemal ajal tähistada mõnd nii suurt juubelit, küsis Arjakas.
Eksponeeritud on dokumente reformatsiooni ajastust, näitus ...
Soomes on lipupäevi rohkem kui Euroopa riikides keskmiselt.
Soome lipupäevad jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks ehk traditsioonilisteks lipupäevadeks. Uue lipupäeva kohta võib Soomes ettepaneku teha üksikisik või kollektiiv. Ametlikud lipupäevad kinnitab Soome valitsus. Riiklikke lipupäevi on tavalises aastas kokku kuus. Traditsioonilisi lipupäevi on Soome ametlikus kalendris praegu kokku 13.
Kui Eestis on ainult üks isikule pühendatud lipupäev – Kristjan Jaagu päev ...