28. oktoober oli Nõmme Rahu kogudusele rõõmupäev – peeti esimest remondijärgset jumalateenistust, kus peapiiskop Urmas Viilma taaspühitses kiriku. Hele, puhas ja soe kirik, kus värvilõhn veel ninna tungis, oli viimase pingini rahvast täis. Lisaks koguduserahvale ka hulgaliselt külalisi Nõmme koguduse sõpruskogudustest USAst, Rootsist ja Soomest Virumaani, linnajuhtidest kirikutegelasteni. Jumalateenistuse liturg oli peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid koguduse õpetaja ...

Seekordset karjasekirja soovin alustada mõttekäiguga oma aasta eest usupuhastuspühaks kogudustele saadetud läkitusest: „Reformatsioon ei ole kunagi ühiskonna alustalasid ja -väärtusi kõigutada püüdev revolutsioon, vaid inimlike tõdede ja soovide tupikust Kristuse vabadusse tagasi juhatav äratusraputus.“ Jah, reformatsiooni 500., juubeliaasta juhtmõtteks valitud sõnumit apostel Pauluselt: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud“ (Gl 5:1a) sobib siinjuures meenutada. Oleme ...

Täna tulevad kõik, kes mind on loonud / ja aegade hämarusest ette toonud, / mu muistsed vanemad, kallid kooljad, / mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad. / Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma, / kõik pirrud ma süütasin põlema. (Jaan Lõo) Hingedepäeva eel ja ajal on kauniks kombeks võtta korraks aeg maha, et ühel või teisel moel meenutada neid hingelisi, kellele me siinilmas enam terekätt ulatada ei saa ning kellest ehk nii mõnegagi jäid jutud paraku lõpuni rääkimata. ...

On olnud suur rõõm tähistada koos kogu maailma luterlike kirikutega reformatsiooni 500. aastapäeva. Pool tuhat aastat – see on maailma kristlikust ajaloost umbes veerand. Ühest küljest pole seda palju, teisest küljest on see piisavalt pikk aeg väärtuste kinnistamiseks, oma kultuuri loomiseks ja traditsioonide kujunemiseks. Kuid see on ka piisavalt pikk aeg, mille jooksul algselt tekkinud traditsioonid on jõudnud ka muutuda, uueneda või hoopis ära kaduda. Luterliku kiriku ...

Kirik (EELK, kuid ka kõik ülejäänud) on avalikkuses viimasel mitmel aastal olnud väljapaistev. Me oleme valinud tegusa peapiiskopi ja piiskopid, oleme ühiskonnaelus silma torganud kaasarääkijana. Kuid me ei kasva, Kristuse ihu tervikuna. Inimesed, kes on kirikuga seotud, annetavad rohkem, kuid annetajate arv langeb. Need, kes kirikus käivad, on lahkemad, kuid see ei ole piisav, et kirik saaks hästi oma rolli täita. Mis on kiriku roll ühiskonnas? Esimesena tuleb inimestele ...

Maailma meedia tähelepanu koondus neil päevil reformatsiooni alguse 500. aastapäeva tähistamisele. Kajastati selle auks korraldatud arvukaid üritusi ja toodi esile ka reformatsiooni suurt maailmaajaloolist tähtsust. Usuinimestele on reformatsioon oluline eelkõige seetõttu, et pani aluse paljudele tänapäeva kristluses üldlevinud arusaamadele ning rõhuasetustele. See ei puuduta ainult protestante – tänapäeval on näiteks ka katoliiklaste seas emakeelse Piibli lugemine ...

Kaplanite kutseühingul on alanud uus voor kaplani ja hingehoidja kutsetunnistuste väljastamiseks. MTÜ Eesti Kaplanite Kutseühing korraldab käesoleval aastal uue kaplani ja hingehoidja kutse andmise vooru. Kõigil huvilistel tuleb esitada vajalikud dokumendid hiljemalt 17. novembriks. Kogu vajaliku informatsiooniga on võimalik tutvuda Eesti Kirikute Nõukogu kodulehel (leia kodulehel Töövaldkonnad / Eesti Kaplanite Kutseühing). Tartu ülikoolis töötajate nõustaja-kaplanina ...

18. oktoobril tähistati Paldiskis kiriku 175. aastapäeva. Toimus raamatuesitlus ja väike kontsert. Pakri poolsaarel asuv Paldiski on väga omapärane paik. Hiilgeaega, kui sealsel reidil 1912 kohtusid keisrid Nikolai II ja Wilhelm II, meenutavad jaamahoone oma puitpitsidega ja kunstniku ning kujuri Amandus Adamsoni ateljeemuuseum. Tema elumaja pole säilinud, suveateljee oma huvitava väljanägemisega ei luba aga mööda minna. Lahke perenaine on varmas kõike seletama, mainides ...

27. oktoobril tähistas portaal Objektiiv okupatsioonide muuseumis oma teist sünnipäeva konverentsiga „Kuidas vabaneda orjameelsusest?“. Rahvast tulvil saalis astusid lisaks Objektiivi toimetuse liikmetele üles kolumnist Hardo Pajula, kirjandusteadlane Maarja Vaino ja ajaloolane Jaak Valge. Objektiivi toimetaja Markus Järvi sõnas oma ettekandes „Kuidas pidada pidamata jäänud talvesõda?“, et orjameelsuse vundament on hirm ja pidamata jäänud talvesõda peetakse igaühe ...

Tunnustused jagatud Muinsuskaitseamet andis oma sünnipäeval 12. oktoobril üle 35 tänukirja möödunud aasta tublidele partneritele 11 kategoorias. Ühe kategooriana tahaks välja tuua aasta teo. See anti aasta tagasi (30. oktoobril) vabaõhumuuseumis toimunud talgupäeva eest, kui muinsuskaitsjad ja muuseumide konservaatorid kogunesid taastama ikoone (fotol). Ikoonid pärinesid Piirissaare vanausuliste palvelast, mis põles sama aasta mais. Muinsuskaitseamet kutsus ...

Projekti „Vägivallatu pere“ patroonina usub Lavly Perling meie presidendi poolt nimetatud õmblusteta riiki: erinevad ühiskonna grupid peavad koostööd tegema ja märkama vägivalla ohvreid. Kätlin Liimets Käimas on projekt „Vägivallatu pere“, mis toimub koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga ning politsei- ja piirivalveametiga (PPA). Projekti patrooniks on Eesti Vabariigi peaprokurör Lavly Perling. Et teadvustada lähisuhtevägivalla probleemi Eesti ühiskonnas, on alates ...

Enn Auksmann (paremalt esimene) siirdub koos abikaasa Mirje ning poegade Johannese ja Joosep Felixiga Los Angelese eesti kogudust teenima. Erakogu 23. oktoobril siirdus Pärnu Eliisabeti kogudust 2004. aastast abiõpetajana ja 2005. aastast koguduseõpetajana teeninud Enn Auksmann Ameerika Ühendriikidesse teenima Los Angelese kogudust. Hiljuti 25. ordinatsiooniaastapäeva tähistanud Enn Auksmann on teinud otsuse jätkata teenimistööd väliseesti kogukonnas. Sel puhul oli ta nõus ...

„Inimese viimne teekond peab olema korraldatud kooskõlas lahkunu eluajal väljendatud soovide ning üldiste moraalinormidega,“ kinnitab 20 aastat Tartu krematooriumi ja matusebürood juhtiv Andres Tõnissoo Eesti Kiriku tehtud usutluses, kus ta räägib, milliseid teenuseid siin pakutakse ja millistest tõekspidamistest nende osutamisel lähtutakse. Seades sammud matusebüroosse on inimese meel enamasti raske lähedase inimese kaotusest ning tihti ebakindel senikogematuga silmitsi ...

13. sajandi I pooles ehitatud Valjala kirik seob endas nii gooti kui romaani ehitusstiili. Arhiiv Kolm aastat on eraldatud raha pühakodade riikliku programmi kaudu Valjala Martini kiriku heaks, ent vajalikke töid on enam kui selleks vahendeid. 13. sajandi esimesse poolde ulatuva ehituslooga kirik on koos Pöidega Eesti vanim sakraalhoone. Pühakoja ehituslugu ja seinamaalinguid on uurinud 1970. aastatel Villem Raam. Pea kümmekond aastat tagasi aga ütles kogudust teeniv õpetaja ...

Reformatsioonisündmuste tunnistajateks olid ka Tallinna Püha Vaimu kirik ja Tartu Jaani kirik. Arhiiv Rahvusvaheline reformatsioonilinnade projekt pakub ajaloosündmuste esiletõstmise kõrval võimalusi edendada kultuuri ja turismi. Projektiga on liitunud ka Tallinn ja Tartu. Idee luua Euroopa reformatsioonilinnade võrgustik pärineb organisatsioonilt nimega Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE). See ühendab 94 luterlikku, reformeeritud, metodistlikku ja unioonikirikut, ...