Tugev raudaed ja ristimärgiga postid
Tartu ülikooli kirurgiaprofessor dr Zoege von Manteuffeli villa Toomemäel Vallikraavi tänaval, mille Tartu metodisti kogudus ostis ja kasutas aastatel 1926–1941. 1941. aasta 12. juuli õhtul tabas süütemürsk kirikuhoonet, mis põles varemeteks. Samal ajal lõõmas läheduses leekides ka Maarja kirik.
Koguduse arhiiv
Pühapäeva hommikul jalutab üks hallipäine vana mees kepi najal Vallikraavi mäenõlvakust alla. Peatub raudsepisaia ja ristimärgiga postide juures ning kõik tuleb ...
Õp Avo Üprus mälestuspinki õnnistamas, vasakul abivallavanem Erik Sandla.
Tiiu Pikkur
Harkujärve kiriku ehitaja Aino Järvesoo sünnist möödus 23. septembril 107 aastat. Õpetaja Avo Üprus õnnistas pühapäeval kiriku aias helde annetaja mälestuseks temanimelise pingi.
Massiivsele inglitiibadega puupingile kinnitasid mälestustahvli Harku abivallavanem Erik Sandla, kultuurijuht Fea Üprus ja haljastaja Toomas Andres. Pingi valmistas Varbola puupäevade laureaat Jevgeni Nevelsky, ...
19. septembril andis Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Stockholmi kuningalossis toimunud tseremoonial Rootsi aukonsulile Tartus, Nõo koguduse juhatuse esimehele Madis Kanarbikule (fotol) üle Põhjatähe ordeni esimese klassi rüütli aumärgi.
„See tuli mulle üllatusena, väga meeldiva üllatusena,“ kinnitas Madis Kanarbik Eesti Kirikule, jutustades, et pidulik üritus toimus Rootsi aukonsulite konverentsi raames. Kuningas ja kuninganna Silvia korraldasid aukonsulitele kuningakojas ...
Muusikapäeva programmist pakkus erilist huvi Jõhvi, kus 1. oktoobril korraldati suisa neli kontserti: üks Mihkli kirikus ja kolm kontserdimajas.
Kuigi võib öelda, et kirikus toimus üks kontsert, oli tegu n-ö kaks-ühes-kontserdiga: esinejaid oli kaks ja kirikus on ka kaks orelit. Kontserdi andsid kogudust 1993. aastast teeniv Svetlana Kekiševa ja kolm aastat tema õpilaseks olnud Brigitta-Selestine Petropavlova (fotol), kes sellest sügisest õpib Tallinnas Otsa koolis. Seal ...
Petroskoi ingerisoomlased kogunesid jumalateenistusteks kohandatud väikesesse sinisesse elumajja, enne kui nende endise kirikuhoone kohale 1983. a kirik valmis. Inimesi jätkus mõlemal juhul nii avatud uste kui akende taha.
Erakogu
Koguduse koraalilaulu viisid, helistikud, seaded, tekstid, väljaanded, esitamise kohad ja kombed, lauljad, kaasa musitseerivad instrumendid muutuvad aja jooksul, aga Jumala sõna, millele koguduse laul tugineb, ei muutu. Jeesus ütles: „Taevas ja maa ...
Mõeldes Martin Lutheri väikesele katekismusele tekib mul väga vastakaid tundeid.
Ühest küljest hindan seda raamatut meie maailma mõjutajana. Aastal 1529 trükitud katekismus on mõjutanud meie kultuuriruumi rohkem, kui oskame arvata. Kui paljud põlvkonnad on selle raamatu abil õppinud elama eetilist ja moraalset elu! Kui paljud erinevate aegade inimesed on selle raamatukese abil mõistnud usu kõige olulisemaid tõdesid!
Teisalt ei kasuta ma seda raamatut mitte kunagi ...
Enne jüngriks saamist oli Johannes koos isa ja vendadega Geneetsareti järvel kalur. Pärimuse järgi oli ta noorim Jeesuse õpilastest, kes oli kohal Kolgatal Issanda ristilöömisel ning esimesena tühja haua juures. Evangelist Johannese ikonograafiliseks embleemiks, mille järgi teda ära tunneb, on kotkas, kes kristlikus allegoorias kehastab väärikust ja nägemist. Johannese kotkast kujutatakse tihti pea ümber oleva aupaistega.
Internet
Johannese evangeeliumi tuntakse ennekõike ...
Lauakõned on põhiliselt Lutheri vanas eas peetud vestlused, nagu need on üles kirjutanud tema õpilased, kes olid tema kostil, samuti teised õppejõud. Lauakõnedes võlub lühidus ja löövus. Nende sisu läheb mõnikord teoloogia tavalistelt radadelt eemale, näiteks poliitikasse või pereelusse, siiski on siin reformatsioonisõnum väga selge. Lauakõned on väga poleemilised. Sageli on need humoorikad, näiteks kui Luther ütleb, et päike on kõige suurem patune, sest tema annab valgust ...
Neljapäeval, 28. septembril peeti Mihklis Lääne praostkonna sinod. Päev algas jumalateenistusega kirikus, kus jutlustas piiskop Tiit Salumäe. Sinodilisi tervitas Lääne maavanem Neeme Suur. Koosolekul, mida juhatas praost Leevi Reinaru, võeti vastu praostkonna 2018. aasta eelarve, jagati informatsiooni. Kuulati Eerik Jõksi ja Anneli Neame ettekannet teemal „Kuhu lähed, Maarjamaa?“ ja piiskop Salumäe reformatsiooniteemalist ettekannet „Muusika – rõõmu ja lootuse allikas ...
Hetk Kroonlinna Püha Nikolai Merekirikus.
Tekst ja foto: Kätlin Liimets
Sügise silmad on udused Viljades peegelduv pilk Jumal on loonud nii koduselt Südames tänuhelk
Mt 6:19–23
Oleme reformatsiooni juubeliaasta tähistamise lõpusirgel, 31. oktoober ei ole enam kaugel. Tehtut on peagi seljataha jääval juubeliaastal palju. Milliseks kujuneb sel ajal külvatust võrsuv vili ning millisesse aita see paigutub, hakkame nägema niipea, kui terad võrsuvad ja saabub lõikus. Kogeme lootusetunnet, kui võime tõdeda, et aidad on täitunud soovitud ja oodatud viljaga.
Kas saaksime praegu juubeldada, kui aastasadade vältel oleks keskendutud üksnes ...