Väärt raamat vennaste kantsist
Kohaajalooliste raamatute väljaandmine on tänapäeval populaarne. Enamasti pakuvad üksikute külade, valdade või ka näiteks koolide ajalugu kajastavad raamatud siiski huvi vaid üsna kitsale ringile. Hiljuti ilmunud Mari-Ann Remmeli „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“ on aga üks neist, mis väärib kahtlemata laiemat tähelepanu.
Raamatule lisab nimelt kaalu see, et autor on elukutseline folklorist, kes pikemat aega kohapärimuse uurimise ja talletamisega tegelnud. Tema ...
13.–19. augustini on Hageri palvemajas võimalik näha teatrit.
Nimelt mängitakse seal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu diplomilavastust „… ja peaksin sada surma ma …“. Lavastus sünnib EMTA lavakunstikooli, Hageri koguduse ja Eesti Rahva Muuseumi koostööna, lavastajad on Anne Türnpu, Eva ja Martin Koldits. Etendus algab kell 21 ja lõpeb südaööl õhtusöögiga, mis koosneb supist, karaskist ning käsitsi valmistatud leivast. Pärast etendust ...
22. juulil avati pidulikult juba juunis Ruhnu Maarja Magdaleena kirikusse üles pandud ruhnurootslaste elu tutvustav mälestusnäitus „Ruhnu – kaotatud maailm“. 24. juulil külastas näitust ka saarel viibinud president Kersti Kaljulaid.
Näituse avamine toimus poolteist kuud hiljem, kuna näituse koostaja, ruhnurootsi eluolu talletaja, pillimehe, hõbesepa, paadimeistri ja hülgeküti Jakob Steffenssoni (1924–2011) pojal Hugo Steffenssonil polnud võimalust varem ise kohale tulla. ...
Igal aastal saadab EELK misjonikeskus Eestist vaimuliku pidama surnuaiapüha jumalateenistust Siberisse Ülem-Suetukki.
Sõit Siberisse on pikk ja kulukas ning et kirikul napib selle jaoks raha, on vaimuliku sõitu toetanud siseministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu. Sel aastal oli minul võimalus Siberi eestlasi külastada. Eesti kogukond tähistab jaanipäeva Ülem-Suetukis juba 1851. aastast ja minu jaoks oli hämmastav, kuivõrd hästi on kohalik kogukond suutnud enam kui 160 ...
Jõgeva raudteemeistri tütrel Betti Alveril on poeem „Lutseviir“, mis nõukogude poolsajandil on tuntud pealkirja all „Raudsed roopad“. Rong peatus Laisholmi raudteejaamas teemeistri tütre lapsepõlves sünnimaja akna all. Jaam ja kaks elumaja (ka kasarmuks kutsutud) valmisid 1876 ja rongiliiklus algas 11. augustil 1878. aastal.
Tänasel päeval on Betti Alveri sünnimajas muuseum ja rongipeatuse nimi alates 1919. aastast Jõgeva. Armas koht ja Betti luule ning „Kõmpa“ ...
Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal. President Meri andis korralduse ja riigisekretär Ülo Kaevats palus minul selleks kõik ette valmistada ja võidupüha üritused korraldada.
Tuli kiiresti päevakava ja eelarve kokku panna, selleks raha leida ning plaanitu ka korraldada. Kõigepealt tuli uurida arhiivist, kuidas võidupüha tähistamine aastatel 1936–1939 toimus. Toona viisid võidupüha ...
Eesti Kirikule saatis kirja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Peeter Parts, kes pidas õpetaja Haameriga tema viimasel kümnel eluaastal pikki vestlusi. See kiri on õpetaja Harri Haameri mälestuseks tema 30. surma-aastapäeval.
Avaldame kirja toimetatud kujul.
„Furrunktsunuhh!“ hüüdis Tema Kuningas Nälg järjekordset omasõnalist koodsõnumit ja osutas nimetissõrmega taeva poole.
Piisav ajaline distants toob mälust esile mälestusi, mis libisesid Harri Haameri (8.7.1906–8.8.1987) ...
Sõrvemaal lauldakse nädalavahetusel Martin Körberi laule
12. ja 13. augustil tähistatakse Tartumaalt Võnnust pärit ning Saaremaal Ansekülas elutöö teinud kirikuõpetaja ja kirjaniku, laululooja ja kultuuritegelase Martin Georg Emil Körberi 200. sünniaastapäeva.
Lauluread „Mu isamaa armas“ ja „Vaikne kena kohakene“ on tänini meeles paljudel. Ainsana „Kiriku laulu- ja palveraamatusse“ pääsenud „Ma olen väike karjane“ aga on sedavõrd tuntud, et uuemates kooliõpikutes enam ...
Igaühele on antud isemoodi: kellele rohkem, kellele vähem, mõnele ühte, mõnele teist – see polegi tähtis. Tähtis on hoopis see, kuidas me oma andidega ümber käime. Kas kasutame neid vääriliselt, Jumalale meelepäraselt. Või otsime hoopis vabandusi ja etteheiteid, lükates vastutust teistele, neile, kellele on justkui rohkem antud.
Armas taevane Isa, Sina tunned meie tugevusi ja nõrkusi, tead meie võimeid ja võimalusi. Me palume, et võiksime oma ande kasutada parimal viisil, ...
Mt 25:14–30
Rahast ei sobi rääkida, ammugi veel kirikus – see mõte on nii levinud ja paraku vahel ka endal meeles mõlkunud. Ometi elame ju mitte veel taevariigis, vaid materiaalses maailmas ja seepärast peavad rahaasjadega tegelema ka kirikuinimesed.
Jeesus ei tunne mingit valehäbi, kui ta oma tähendamissõnas jutustab rahast ja selle kasutamisest. Tähendamissõna ei ole meile aga antud mitte äritegevuse õppimiseks, vaid see räägib taevariigi ootusest ja selleks ...
* usuteaduse rakenduskõrgharidusõppesse järgmistele erialadele (3 a):
- luterlik teoloogia;
- hingehoid;
* usuteaduse magistriõppesse järgmistele erialadele (2 a):
- usuteaduse süvendatud õpe;
- diakoonia ja hingehoid;
* kristliku kultuuriloo magistriõpe (2 a).
Sisseastumisdokumente võetakse vastu 1.–13. augustini Tallinnas Pühavaimu 6 ja Tartus Ujula 1a.