Tartu hooldekodu kaplani, Tartu Soome koguduse abiõpetaja, Palamuse koguduse hooldajaõpetaja Urmas Orase (fotol) kandidatuuri vaimulike konverentsile esitasid Tartu praostkonna vaimulikud ja töötegijad. „Viimased kümmekond aastat on ta olnud teenimas kaplanina Tartu hooldekodus. Selle aja sees on ta praktiliselt igal nädalalõpul abistanud vaimulikul teenimisel paljusid Eesti kogudusi Valgast Narvani. 2016. aastal võttis ta enda kanda Palamuse koguduse teenimise,“ seisab ...

EELK juhatuseesimeeste konverentsil valiti aasta juhatuseesimeheks Madis Kütt (55) Haapsalu Püha Johannese kogudusest. Küti sõnul tuli tunnustus talle üllatusena, sest konverentsile tulles polnud tal endal aimugi, et Lääne praost Leevi Reinaru oli tema kandidatuuri üles seadnud. Ta möönab küll, et on suure osa oma elust pühendanud kirikutööle. Tee Haapsalu koguduse juurde leidis Kütt 1990. aastal seoses sooviga oma laps ristida. Juhatuse esimehena täitub tal tänavu aga ...

Juubelikongressil anti aasta kirikumuusiku tiitel Tartu Pauluse koguduse organistile Anna Humalale. Me ei kujutaks jumalateenistust ette ilma muusikata. Tänu kirikumuusikutele saab jagatud jumalasõna elavaks ja kandvaks. Anna Humal (fotol) tuli Tartusse 1989. a ja hakkas Pauluse koguduses aktiivselt tegutsema. Et ta orelimängu harjutada saaks, andis kadunud praost Harald Tammur talle kiriku võtmed. Praegu juhatab Anna koguduse laste- ja kammerkoori ning noorteansamblit, ...

1862. a lasi Kumna mõisnik Georg von Meyendorff püstitada mõisast Keila poole pastoraadi lähedale Martin Lutheri mälestussamba. See oli ainuke kiriku reformaatorile pühendatud ausammas Vene tsaaririigis. Detsembris 1949 pronksist kuju eemaldati. (Stalini kujuks ümber valatuna on Eesti Ajaloomuuseumis. – R. P.) Nii tutvustas juubelikongressil Eesti Posti uue tervikasja tagamaid postmargi osakonna juhataja Ain Muldmaa. Reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud margi (fotol) ...

Peapiiskopid Urmas Viilma ja Kari Mäkinen kinnitavad allkirjaga jätkuvat koostööd kahe kiriku vahel. EELK koduleht Eesti ja Soome kiriku kontaktid ulatuvad kaugemale kui sada aastat ja kahe rahva omavahelised suhted ulatuvad tagasi nii kaugele aega, kui on olnud kristlasi, ütles kongressil Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Kari Mäkinen. „Impeeriumid tõusevad ja langevad, aga Jumal ühendab rahvaid,” sõnas ta, kui valmistus koos peapiiskop Urmas Viilmaga alla ...

Järgides peapiiskopi üleskutset viidi EELK 100. aastapäeva eel mälestusküünal vaimulike ja koguduse töötegijate kalmule. Taevaminemispühal koguneti Tartu Raadi kalmistu väravasse, millel Tartu murdes sõnum „Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa“, et õp Kristjan Luhametsa juhtimisel viia küünal siia maetutele. Teiste hulgas olid peapiiskop Urmas Viilma abikaasaga ja emeriitpeapiiskop Andres Põder abikaasaga, liitusid piiskop Joel Luhamets ja Tartu praost Ants ...

Reimani kolleegiumi liikmed Villem Reimani ausamba ees: Kristjan Raba (Eesti Rahva Muuseum, vasakult), praost Ants Tooming ja Andres Andresen Tartu ülikoolist. Villem Reimanile (1861-1917)  post­uumselt au andes oli sobilik alustada EELK 100. aastapäeva. Kuigi Reiman ise ei jõudnud enam sada aastat tagasi toimunud 1. kirikukongressile ning ei saanud ka näha, kuidas Eesti luterlik kirik loodi, oli ta ometi üks vaba rahvakiriku idee loojaid ja jääb sellega kodumaa kirikulukku. ...

Oh mind inimest, ei saa hingeta hakkama! Palju kui võetud on hinge, hing kui haiget on saanud, hing vajab puhastust, hing ihkab pühadust, hea on hingele harduseaeg. Puhtust ja valgust, heledat helgust, lõpuni andestust, hing ihkab armastust. Tulen Su kotta ja palun: Tule, lasku kui tuike ja hoolda mu hinge, võta hinge pealt ära, puhasta tundeni – olla võin minagi templum viventis Domini.

Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja ...

Hea taevane Isa, täname Sind, et saatsid nelipühil Püha Vaimu jüngritele ja et sellest muutus nende elu. Me täname Sind, et Püha Vaimu tulemisel sündis kristlik kirik, kus inimesed võivad kogeda Sinu lähedust ja omavahelist üksteise toetamist. Läkita meilegi oma Püha Vaim, et võiksime tunda usu kandvat jõudu ja omavahelist ühendust ning minna sellele toetudes edasi. Aamen.

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi. Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku ...

Kl 10.45 kogunemine Lipuväljakule. Kl 11 pidulik rongkäik kirikumõisa. Kl 11.15 lipu heiskamine, kõned ja tervitused kirikumõisas. Kl 12 kirikus pidulik kontsertjumalateenistus, teenib Marko Tiirmaa. Esineb Laura Põldvere, kitarril Kusti Lemba. Kl 16 kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Ülekande teeb Eesti Rahvusringhääling.

Kirikupäevade ja laulupeo ajal 9.–11. juunini on Kuressaare linnuses avatud näitus „Emakeelne pühakiri“ ja Laurentiuse kirikus näitus „Reformatsioon 500“. Reedel, 9. juunil Kl 13 konverents „Reformatsioon 500“ Kuressaare linnuse kapiitlisaalis. Kuressaare Laurentiuse kirikus kl 17 laululoomingu õhtu „Martin Körber 200“. Kl 18 avajumalateenistus ja kl 20 klassikalise muusika kontsert. Laupäeval, 10. juunil Kuressaare Laurentiuse kirikus kl 10–13 lastehommik. Kl 14.15 ...

Rahvusvaheline Gustav Normanni orelifestival toimub esimest korda maist septembrini Simuna, Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kirikus. ​Tegemist on orelifestivaliga, kus tähelepanu all on ühe meistri orelid. Gustav Normanni näol on tegemist esimese Eesti soost oreliehitajaga, kes jõudis oma elu jooksul ehitada arvukal hulgal oreleid nii Eestisse kui ka Soome. ​Festivali pillideks on valitud meistri kõige vanem säilinud pill (Väike-Maarja 1848), kõige suurem säilinud pill (Simuna ...