Mida küsib tänapäeval inimene Jumala kohta?
Erinevatel ajastutel küsivad inimesed erinevaid usulisi küsimusi.
Jeesuse aja suurim küsimus oli kokku võetud Ristija Johannese sõnades: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?”(Mt 11:3) Tolle aja inimesed otsisid Messiat, kes päästaks valitud rahva. Oli loomulik, et nad küsisid, kas Jeesus on tõotatud Messias. Kes leidsid sellele küsimusele vastuse, neist said Kristuse jüngrid.
Reformatsiooniajastu probleem oli inimese hinges olev patutunne, millest ...
Iga talve järel tuleb kevad. Ja talve ning kevade piirimail kõigub paastuaeg, mis kestab 40 päeva (lisaks pühapäevad – toim.) ja peab ette valmistama Kristuse kannatusnädalat, mille järel pühitsetakse inimkonna ajaloo kõrgpunkti – Jeesuse ülestõusmist surnuist.
Paastu kohta pole kooliajast peaaegu midagi meelde jäänud. Paastumine pidi võrduma nälgimisega ja seda olid harrastanud kaugemas minevikus mitmed võõrad tsivilisatsioonid. Pearõhk asetses siin lihasöömisel, mis oli ...
Mu Jumal, mida Sa mõtlesid,
– kui Sa istutasid puu, millest esivanemad ei tohtinud süüa,
– kui Sa valisid ohvri, mille Aabel tõi lammaste soost,
– kui Sa pühendunud aedniku kombel rajasid viinamäe ja ootasid rikkalikku saaki,
– kui Su poeg seadis leiva ihuks ja veini vereks?
Mu Jumal, ma arvan teadvat,
– et kannaksin endas Sinu sõrmede jälgi,
– suudaksin valida hea ja kurja vahel,
– võiksin näha Su palet peegeldumas kiirgaval klaasil,
– saada puhtaks, kui elu mind määrib.
Mt 16:21–23
Pole juhus, et me paastuaja esimesel pühapäeval loeme paradiisiaia pattulangemisest ja kiusatustest. Usk on selleks, et näha ka müütiliste lugude taga olevat reaalsust ja selle sõnumit tänasele päevale. Sinule ja minule. Olgugi paast seotud loobumisega, on ta teistpidi seotud saamisega. Mida me siis siit saame? Eks ikka vaimutoitu ja kirgastumist. Saavutame inimväärikust toitva võimekuse hoomata ülevat. Kui keskendume heale. Keskendumine heale, ülevale ja ...
Tartu Pauluse kirikus on paastuajal neljapäeviti kl 18.30 vesprid. Sissepääs vaba annetusega.
2.3. „Piiblilaulud“: Atlan Karp, bariton; Anna Humal, orel.
9.3. „Valmis mu süda ja hing“. Ans Servimus Dominum: sopran Helika Gustavson-Rätsep, Kalle Loona viiulil ja Anneli Klaus orelil.
16.3. J. S. Bachi Leipzigi koraalid: Kristel Aer, orel.
23.3. „Paastuaja orelihelid“: Kristina Vilotševa.
30.3. „Ilu ja valu helides“: Lauri Kalvik, trompet; Anna Humal, orel.
6.4. „Nüüd ...