10. veebruaril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Rakvere Kolmainu koguduse pastoraadi keldrikorrusel erivajadustega inimestele töökeskuse. Sellist keskust pole siiani meie koguduste juures olnud. Praegu koguduse vabatahtlike õlule toetuv keskus on avatud kaks korda nädalas: kolmapäeviti ja reedeti. Õnnistamisjärgsel kolmapäeval töökeskusesse sisenedes on esimeseks uudistatavaks ruumiks päikesepoolne tekstiilituba. Seal on oma koha leidnud Puuetega Inimeste Koja annetatud ...

Eesti Kiriku toimetus kuulutab välja lugude kogumise võistluse, mis on pühendatud EELK 100. aastapäevale. Lugusid ootame toimetusse 16. aprilliks. Võistluse eesmärk Pühendatud EELK 100. aastapäevale. Eesmärk on innustada inimesi jagama oma koguduseelu kogemusi ning tunnustada parimaid kirjutajaid. Võistluse eesmärk on jäädvustada EELK liikmete mälestusi, hinnanguid, ettepanekuid, mis talletavad Eesti kaasaegse kirikuelu tugevusi ja nõrkusi, meeleolukaid pilte ja ...

Tahes-tahtmata mõjutab käesoleva nädala lõpus saabuvat Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamist millegi suurema ootus. Vahel tundub, et tänavune aastapäev on aasta pärast saabuva juubeli eelproov ja sihiseadmine sellele eelnevaks aastaks. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste ja ettevalmistuste kajastamiseks on loodud informatiivne ja kõikide ideid kaasav koduleht. Muu hulgas on seal üleskutse teha Eesti Vabariigile sajandaks aastapäevaks kingitus. Hakkasingi mõtlema, ...

24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 99. aastapäeva. Riigi sünnipäevale lisab tähtsust lippude ja teiste sümbolite ilmumine tänavapilti. Tähtpäeva eel süüviks korra sellesse varjatusse, millest riiklikud sümbolid esmavaatlusel ei kõnele. Sõnad, mida hümnina laulame, või lipp, mida kanname, on väärika ajalooga. Rahvushümniks saanud laulule kirjutas sõnad Voldemar Jannsen ja see kanti ette esimesel laulupeol 1869. Kui sinimustvalget 1884. aastal Otepääl õnnistati, kõlas ...

Mõned mõttekäigud assessor Tauno Toompuu kirjutisest sõpruse kohta Soome kirikuga (EK 15.2.2017) vajavad täpsustamist. Nimelt pole kirikutevaheline koostöö päris võrreldav kahe inimese sõprusega, milles on vaid kaks osapoolt. Kirikutevaheline sõprus on eelkõige osadus Jumalaga. Kui üks kirikutest osaduse Jumalaga rikub, rikub see ka kirikute omavahelise suhte. Viimast ei rikuta üksnes siis, kui kummalgi pole osaduse jaoks Jumalat vaja. Naiste ordinatsiooni teema on tõesti ...

Tuleb tunnistada, et pikk ja pime talv, kuigi teda nagu õieti polegi, on mõjunud väsitavalt. Päike, mis kõrgemalt käib ja nagu ime läbi halli taeva minema pühib, kosutab ja viib mõtted kevadele. Ja suvele, mil käisin ainukordsel vana kirikuga Vormsil, mis on võib-olla inspiratsiooni andnud ka Eesti märgi rändrahnu loojatele. Neid tohutu suuri ja vähe väiksemaid kive seal juba jagub. Mõnel on oma nimigi: misjonär Lars Johan Österblomi, parun Otto Friedrick Fromboldi, ...

Eesti Kirik on oma lugejaid juba 17 aastat viinud suviti reisidele. Sel suvel reisime koostöös Tiit Reisidega Karjalasse (Venemaa). Reisi aeg 14.–19. august. Marsruut: Tallinn – Staraja Sloboda (Aleksander Svirski kloostri külastus) – Petrozavodsk (Petroskoi) – UNESCO kaitse all olev muuseum-reservaat Kiži saarel Onega järves (Äänisjärv) – Martsialnõje Vodõ – Kivatši looduskaitseala – 16. sajandist pärineva Kinerma karjala küla-vabaõhumuuseumi külastus – Ruskeala ...

Tallinnas toimus 13.–14. veebruaril Eesti ja Soome luterlike kirikute kirikuvalitsuste kõrgetasemeline kohtumine. Soome kirikuvalitsuse delegatsiooni eesotsas oli peapiiskop Kari Mäkinen. Konsistooriumis toimunud nõupidamisel andis peapiiskop Urmas Viilma ülevaate Eesti kiriku hetkeolukorrast ja uutest väljakutsetest. Kahte päeva mahtus lõuna Soome saatkonnas suursaadik Kirsti Narineni juures; kohtumine riigikogu I aseesimehe Enn Eesmaaga ja Tallinna raekojas Tallinna ...

Iisaku koguduse nõukogu ettepanekul pikendati õp Avo Kiire, kel 23. veebruaril täitus 65. eluaasta, ametiaega 23. veebruarini 2022. Õpetaja Naatan Haamer vabastati Tartu praostkonna vikaarõpetaja kohustustest seoses tema määramisega Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetajaks alates 16. jaanuarist. EELK Usuteaduse Instituudi rektoriks valiti seni sel ametikohal olnud Ove Sander ja määrati ametisse alates 21. veebruarist. Kinnitati muudatus EELK Usuteaduse Instituudi ...

Löögid, mis saatusel Lagle Parekile (75) varuks olid, pole murdnud tema optimistlikku meelt ega pannud ühtegi oma tegu tagantjärele kahetsema. Kui saaks eluteed samades oludes alustada, kordaks ta tehtut. Väljasaatmine Siberisse, aastad poliitvangina ning katsumused poliitilises vastupanuliikumises on tema sisemist vabadust vaid karastanud ning kasvatanud. India päritolu birgitiini ordu nunn naeratab sõbralikult, kui Pirita kloostri külalistemaja väravast sisenedes uurin, ...

Aiki ja Heino Kivihall saavad sel aastal pühitseda juba oma 55. pulma-aastapäeva. Tiiu Pikkur Kalligraafia on kunst ilusti kirjutamisest kuni täieliku abstraktsioonini, ütleb eesti kirjakunsti suurmees Heino Kivihall (75). Tallinna Jaani kirikus oli tal juubelinäitus „Hümnid ja palved“, kus sai näha tähtsamaid palvetekste ja algkiriklikke hümne ning inimolevust puudutavaid miniatuure. Plaanis on seada Viimsi kirikusse üles näitus erinevates keeltes meieisapalvest. Heino on ...

EELK Usuteaduse Instituut on pälvinud Eesti Kirikute Nõukogu 2016. aasta oikumeenilise aastapreemia. Instituut tähistas eelmisel aastal 70. sünnipäeva, olles Eesti vanim järjepidevalt tegutsev erakõrgkool, mille tööhaaret nii kirikus kui ka ühiskonnas laiemalt on märgatud ja hinnatud. Dekaan prof dr Randar Tasmuth ütleb, et oikumeeniline tunnustus oli meeldiv üllatus. Peaaegu kõikides kirikutes ja konfessioonides on inimesi, kes mingil moel ja ajal on olnud seotud ...

Pereraadio „Kõnetuste“ saatetunnis rääkis peapiiskop Urmas Viilma külaskäigust Austraaliasse. Kohtumisel ühes koguduses ütles selle liige, et nii tore, et meil on liikmeid umbes 30. Viilma tõi võrdluse EELKga, kus sellise liikmete arvuga koguduses ohatakse: meil on ainult 30 liiget. Kogudused ongi erinevad. Suhtumine arvudessegi on erinev. EELKs on aruannete esitamise aeg ning kevadiseks kirikukoguks loetakse hinged ja liikmed kokku. Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siimu ...

Hakates kirjutama Eesti luteri kiriku iseseisvumise sajandal, juubeliaastal meie kirikust kui rahvakirikust, tuleb esmalt teha au- ja tänuavaldus Villem Reimanile (1861–1917). Rahvusliku mõtlemise suurkuju ja kiriklik visionäär Reiman oli esimene, kes, olles ilmselt tuttav teoloogi ja filosoofi Fr. E. D. Schleiermacheri (1768–1834) poolt avalikkusesse paisatud rahvakiriku ideega, teeb juba 1905. aastal Postimehes ilmunud viies artiklis konkreetsed ettepanekud kirikuelu ...

Iga inimene näeb asju oma silmade, mõistuse ja südamega. Mõeldes Eestile küsin ma kõigepealt iseendalt: mida kujutab minu jaoks Eesti? Maad ja rahvast? Seda küll. Aga veel? Ajalugu, kultuuri, keelt – kõike seda, mida meie esivanemad ja me ise oleme loonud ja mis meie jaoks Looja on loonud – imeilus põhjamaa, tõsi küll, üsnagi kivise pinnasega, aga ikkagi viljakandev, õitsev ja rohelusse uppuv. See on see maa, mis meile hoida ja kaitsta on antud. Me oleme eestlased ning ...