Eesti Piibliselts tähistas oma taastamise 25. aastapäeva 6. novembril seminari, tänupalvuse ja vastuvõtuga Tallinna raekojas.   Usuteaduse instituudis peetud seminaril vaadati tagasi ajavahemikule laulvast revolutsioonist kuni tänapäevani nii Eestis kui ka Ida-Euroopas, mil siin piirkonnas taastati või rajati hulgaliselt piibliseltse. Eesti Piibliseltsi (EPS) esimees piiskop Tiit Salumäe meenutas seda, kuidas piiblid üldse üle ENSV piiri võisid sattuda. «Mul on sellest ...

Täna koguneb teisele sessioonile oktoobris alustanud pastoraalseminari preestrikoolituse 21. õpperühm, mis koondab neli pikka aega diakoniametit pidanud vaimulikku: Ralf Alasoo, Tiit Kuusemaa, Ants Rajando ja Enno Tanilase. Pastoraalseminari juhataja piiskop Einar Soone ütles, et sellise rühma loomise algtõukeks sai Lääne praostkonna taotlus anda diakon Ants Rajandole võimalus preestriordinatsiooni saamiseks: «Ta teeb oma tööd väga hästi, tal on tugev side paiga ning ...

Jeesus oli oma isale tubli poeg, armastas oma isa. Ta ütles mäejutluses (Mt 6:9–10): «Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!» Palju neid poegi ikka on, kes lähtuvad elus täielikult oma isa tahtest? Muretsevad, et nad isa tahet punktuaalselt järgiksid. Sest see on tark ja mõistlik. Pigem kipub olema ikka nii, et «vanamees» ei tea midagi! Nii väidavad ka mõned ...

Võib vaid rõõmustada, et meil on tavaks meenutada erinevaid sündmusi aastapäevade tähistamisega. Neil puhkudel saab  kontsentreeritud kujul ja jahmatamapaneva selgusega nähtavaks tohutu rikkus, mida enesega kogu aeg märkamatult kaasas kanname. Seame selle korraga tähelepanu keskmesse, teeme kuuldavaks ja nähtavaks. Argipäevas justkui ei jätku jaksu  hinnata, kui palju on antud meile hoida – ja kaotada. Milline rikkus on meie silme ette tõusnud seoses reformatsiooni 500. ...

Miks luterlus on hea, mis on Lutheri pärandis kõige olulisem? Umbes sellises sõnastuses esitas Tallinna praost Jaan Tammsalu küsimuse reformatsioonikongressil. Küsimus oli küll adresseeritud kongressi äsja lõppenud osa «Usupuhastus, inimene ja ühiskond» lektoritele, aga laienes auditooriumile ja kujunes siinkirjutaja meelest tüviküsimuseks kahepäevasele usuteaduse instituudi korraldatud kongressile tervikuna. Küsimus on, milles seisneb Lutheri tähtsus ja luterluse tähendus. ...

Usupuhastuspühal, 31. oktoobril toimus Rootsis Lundi katedraalis reformatsiooni meenutuse ühispalvus. Milles seisneb selle sündmuse tähendus ja tähtsus? Peapiiskop Urmas Viilma: Luterlaste-katoliiklaste ühispalvus oli oma olemuselt erakordne ja ajalooliselt märkimisväärne mitmel põhjusel, sealjuures seetõttu, et see toimus osapoolte kõige autoriteetsemate juhtide tasemel. Me oleme Eestis hakanud pidama iseenesestmõistetavaks oikumeenilisi palvuseid või jumalateenistusi, ...

Kirikumuusikute konverents algas 28. oktoobril kirikukella hüüdes jumalateenistusega Türi Püha Martini kirikus, kus teenis Järva praost Teet Hanschmidt. Konverentsist ülevaadet tegema hakates haarasin inspiratsiooniks kiriku laulu- ja palveraamatu järele. Ja avasin usupuhastuspühal lauldava laulu 160 «Kindel me usk», mis kõlas ka konverentsil. Koraal pärineb 19. sajandist Norrast. Kolmandat korda toimunud konverentsi ettekanded ja esinejad olid väljastpoolt ...

Vaenatud kristlaste eestpalve päev Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu korraldusel peetakse 13. novembril ka Eestis rahvusvahelist tagakiusatud kristlaste eestpalvepäeva. Päeva idee on palvetada nende eest, keda vaenatakse usu pärast. Eestimaa kogudusi ja erinevaid konfessioone kutsutakse üles üheskoos palvetama kogu maailmas oma usu pärast jälitatud, tagakiusatud või vangistatud kristlaste eest. Organisatsiooni Open Doors faktid kristlaste tagakiusust on ...

Usuteaduskonna taastamise 25. aastapäeva tähistati ülikoolilinnas mitme üritusega. Alustati Raadi kalmistul, et mälestada teaduskonnaga seotud õppejõude. Seejärel peeti Jaani kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Pärast sisukat konverentsi peahoone aulas liiguti meeleolukaks piduõhtuks Eesti Üliõpilaste Seltsi majja. Usuteaduskond on jätnud jälje. Usuteaduskond räägib kaasa. Usuteaduskond on olemas. Need on mõtted, mis tõusid meelde aastapäevale pühendatud ettevõtmistest ...

7. novembril tähistasid Eesti katoliiklased isa Miikaeli sajandat sünniaastapäeva. See oli veel Stalini eluajal, kui isa Krumpāns Tallinna roomakatoliku koguduse preestriks määrati. Ajalugu oli äsja näidanud oma süngemat palet. 27. juunil 1941 vahistasid nõukogude okupatsioonivõimud Eesti apostelliku administraatori, piiskop Eduard Profittli­chi, kes Kirovi vanglas suri. 1945. aastaks oli enne sõda Eestis töötanud 14 vaimulikust alles jäänud vaid kaks. Kui arreteeriti ka ...

1. novembri õhtul oli Tallinna Jaani kirik tulvil rahvast, kes oli tulnud osa saama koguduse õpetaja Jaan Tammsalu ja Ahvenamaa praosti, Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Mårten Anderssoni tekstide ning loodusfotograaf Arne Kaasiku fotodega raamatu «Looja loomingu lummuses» tutvustusest. Kui Jaan Tammsalu sai eelmiseks jõuluks oma healt sõbralt Arne Kaasikult imeilusa talvise looduspildiga jõulukaardi, tärkas tal mõte, et võiks teha raamatu. Pikki aastaid Lahemaa ...

Roomakatoliku kirikus tähistatud halastuse aasta kulmineerub 20. novembril Kristus-Kuninga suurpühal, kui üle maailma suletakse pühad halastuse uksed. Püha uks Püha Peetruse kirikus Roomas, mida tavapäraselt avatakse iga 50 aasta järel, avati selleks erakorraliseks juubeliaastaks käesoleval aastal ja oktoobrikuu alguse seisuga on püha ukse lävepaku ületanud Roomas üle 18 miljoni palveränduri. Sealhulgas mitmed eestlased, kes on võtnud ette palverännaku Igavesse ...

Luterliku Maailmaliidu (LML) poolt reformatsiooni 500. aastapäeva puhul koostatud kogumiku «Jumala armu poolt vabastatud» eestikeelne väljaanne ilmus EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse sarjas (278 lk) ja seda esitleti Tallinnas reformatsioonikongressi raames. Kogumik sisaldab algselt eraldi väljaannetena ilmunud nelja brošüüri, mis käsitlevad teemasid «Jumala armu poolt vabastatud», «Lunastus pole müügiks», «Inimesed pole müügiks» ja «Loodus pole müügiks». ...

Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi suurgildi hoones on järgmise aasta maikuuni võimalik tutvuda hiliskeskaegset olustikku tutvustava näitusega, kus kajastamist leiavad ka reformatsiooni mõjud. Näituse «Keskaja rõõmud» tekstide kaudu tutvustab Tallinna rikkamaid mehi Urban Dene lustakalt ja tavalistele inimestele arusaadavas keeles tolleaegset eluolu, eriti aga jõukamate linnakodanike peokombeid. Juttu tuleb näiteks rõivastusest, toitudest, maikrahvi valimisest, suurgildi ...

Kalev Kask (27) jõudis vennastekoguduseni ajaloohuvi kaudu. Olen lõpetamas Tallinna ülikooli ajaloo erialal ja tegelen Juuru kihelkonna ajaloo uurimisega. Juuru kihelkonnas oli küllaltki aktiivne vennasteliikumine veel möödunud sajandi esimesel poolel. 2014. aastal tähistasid Juuru kogudus ja Mahtra muuseum koostöös Juuru palvemaja 200. aastapäeva: toimusid tänujumalateenistus, konverents ja näituse avamine. Sel päeval sain puudutatud ja käesoleva aasta algul liitusin ...