20. augusti otsuse erakordsus seisneb eeskätt eri poliitiliste jõudude suutlikkuses saavutada harvanähtav üksmeel. Ei mõistnud tollal sugugi kõik kohe, milline vahe on iseseisvuse taastamisel ja iseseisvuse väljakuulutamisel. Eeskätt Marju Lauristini ja Liia Hänni järjekindlus aitas leida kohati vastandlikest seisukohtadest piisava ühisosa. Just suutlikkus leida ühisosa on küpse demokraatliku poliitilise kultuuri tunnus. Möödunud sajandi lõpul uskusid paljud, et ...

Iga rahva ülim hüve on oma riik. Seda on eesti rahvas ju sajandeid oodanud ja kord ka kätte saanud ning siis jälle kaotanud. Vaikselt on eesti rahvas kogu Vene aja igatsenud oma riiki jälle kord kätte saada, ükskõik kui kriitilised nad kunagi selle Eesti Vabariigi suhtes ka olid olnud. Aga hullemat kui riigi kaotus ei saa ühel rahval ju olla. Et oma kallis riik on nüüd kätte saadud, peaksime südamest rõõmustama, ja tegelikult ju rõõmustamegi. Puudujäägid, mis meile silma ...

Sellest on nüüd 25 aastat. Veerand sajandit. Juba! Aga alles see oli … 20. augustil 1991 kell 23.03 olin minagi nende 69 ülemnõukogulase seas, kes Toompea saalis rohelist nuppu vajutasid. Eesti Vabariik tuli maailmakaardile tagasi. Teist korda ühe sajandi jooksul. Sedakorda täiesti veretult. Ja mis peamine – lauldes! Kaks-kolm aastat enne seda elasime otsekui ühises eufoorialaines. Millist Eestit me toona tahtsime? Ilmselt sellist, nagu laulus lauldakse – «Kui Kungla ...

Augusti sündmustel on palju öelda nii kuu kiriklikke mälestuspäevi, ajalugu kui lähiminevikku arvestades. Eestis on augustis toimunud väga erilised sündmused. Sellel aastal tohime 20. augustil tähistada taasiseseisvumise 25. aastapäeva. See, mida oleme võinud oma silmaga näha ja oma elus kogeda, on Jumala ime. Poliitiliselt oli hullumeelne ja isegi ohtlik tegevus murda võim, mis oli valitsenud maailma. Maailm muutus imekombel ja meie paljukannatanud rahvas oli ühtsem kui ...

Pikkade vartega liiliad, taevasinised kellukad, lõhna hõljutavad roosid ja teised lilled kirikulistel käes. On traditsiooniline Kärla kiriku sünnipäev koos hõbeleeripühaga.   Leerilapsed kogunesid pastoraati, et rongkäigus kellahelina saatel kirikusse astuda. Pidulikult riietatud hõbeleerilapsi koos õpetaja Rene Reinsooga tervitatakse püsti seistes. Orelit mängib Ülle Reinsoo, sest üks hõbeleerilastest on ka meie kiriku organist ja koorijuht Ülle Vallaste. Leerilapsi ...

Mullu möödus 285 aastat, mil hernhuutlased eesotsas Christian Davidiga jõudsid Tallinna, pannes aluse siinse rahva usulisele ärkamisele. Tänavu suvel tähistab Endla tänava palvemaja Tallinnas, mis on ühtlasi Eesti Evangeelse Vennastekoguduse keskus, 20. aastapäeva. Vennastekoguduse liikumine sai alguse Tallinnas 1730. aastal, kui siia saabus esimene Herrn­huti saadik Christian David, kes peatus toomkoguduse abiõpetaja Albert Anton Vierothi juures Toompeal. Iga päev pidas ...

24. juulil tähistati Urvaste Püha Urbanuse koguduses konfirmatsiooni aastapäeva jumalateenistusega veerandsaja aasta möödumist esimesest armulauast suvel 1991. 25 aastat on ühelt poolt pikk, teisalt aga sootuks lühike aeg. Sellise vastuolulise seisukohani jõuti Urvaste kiriklas veerandsaja aasta tagust aega meenutades. Kogunesid need, kes toona siinses kirikus esimest korda armulauda said ning seeläbi Urvaste Püha Urbanuse koguduse liikmeks vastu võeti. 1991 on aasta, mis ...

Suvepuhkuse lõpusirgel võtan ette palverännaku Iisraeli, külastan ka Õlimäel asuva õigeusu kloostri eestlannast nunna ema Kseniat. Eestist Iisraeli minekuks pole tänapäeval just palju vaja. Õieti on tarvis vaid kolme: soovi, aega ja raha. Olen elus mitmeid spontaanseid otsuseid teinud, ent plaan minna pühale maale sai paika nobedusega, mis üllatas ennastki. Eks see siis oli nii määratud ja pidi ka minema. Ühel ilusal päeval tekkis teadmine, et veel selle suve käikude hulka ...

Tulekul on kogudusekooli Kasvuaeg korraldajate koolituspäevad 3. ja 24. septembril Tallinnas. Kas soovite, et kogudus võiks tähendada teie jaoks senisest enamat? Mida selle liikmeks olemine õieti sisaldada võib? Kristlasena elamist puudutavatele küsimustele võib leida vastuseid kogudusekoolist Kasvuaeg, mida saab iga kogudus oma jõududega korraldada. Vaja läheb vaid head tahtmist ning materjale, mida koos juhendaja(te) väljaõppega pakub EELK Misjonikeskus. Kasvuaeg koosneb ...

Jämaja koguduses peeti juuli lõpus taas järjekordset avatud suvelaagrit. Laager kandis järjepidevalt pealkirja «Ära astu ämbrisse» ja nii kui varasematel aastatel, oli ka sel aastal kogu tegevus isamaaline (instruktor Aivar Krusta ja abiline Kristel Hook). Laagris osalejad said teadmisi ja oskusi eneseabist (Naiskodukaitse esinaine meedik Mare Kirr), kunstist ja maalimisest (Eve Viidalep), loodustarkusi (linnuvaatleja Mati Martinson). Ka kõik muu tegevus oli kantud ideest ...

Misjonipäevad käivad ja tulemas on Võru praostkonna vaimulik laulupäev. Ka Vastseliina kiriku segakoor võtab sellest osa, andes kontserdi õnnestumiseks oma panuse. Kui leiaks selle õige alguse, siis … Kui leiaks sellise inimese, siis … Kui ilmad paremaks lähevad, siis … Kas pole tuttavad kõik need algused? Jääb lisada vaid lause lõpp. Igale inimesele sobiv. Igale tegevusele sobiv. Pühapäev Vastseliina kirikus erineb selle poolest, et siin ei kehti sõnad «kui» ja «siis». On ...

Kristlastena usume, et Piibli lugemine ei ole lihtsalt intellektuaalne silmaringi avardav ja meelt lahutv tegevus, vaid peamine vahend, mille kaudu Jumal kõneleb. Sellest uskumusest tekib üksjagu küsimusi. Kas Jumal kõneleb juba mitu tuhat aastat ühte ja sama, kas tal pole midagi uut öelda? Kas Jumal tõesti ei suuda üheselt arusaadavalt kõnelda ning on meid üsna suurde segadusse koos Piibli tekstiga jätnud? Need on küllaltki triviaalsed küsimused, mille teoloogid on ammu ...

1936. aasta suvel sai mitu kogudust endale uue õpetaja. 12. juulil valiti Tõstamaale Joh. Teras ja Pinti Karl Puusemp. Raplas koguneti 9. augustil kirikusse osa saama uue abiõpetaja V. Kirotari ametisse pühitsemisest. Oma tervituskõnes hoiatas õpetaja J. Liiv, et Rap­las on vaimulikul palju tööd. Jutlustas muidugi uus hingekarjane. Jumalateenistust kaunistas koor köster P. Schützi juhatusel. Paistus möödus 9. august õpetaja Jaan Bergmanni ja helilooja Friedrich August ...

3. Aga samas oleks just Helsingi lõppaktile toetudes IV soome-ugri koosolek võinud toimuda palju aastaid varem kui 1981. Iisalmi koosoleku teemaks oli mõneti etteruttavalt «Koguduste sõprussidemed ja vastastikused külaskäigud», mis oli küll juba võimalik Soome ja Ungari kirikute vahel, aga veel ei puudutanud kogudusi, rääkimata teistest luterlikest kirikutest Nõukogude Liidu aladel ja Rumeenias. Siiski hakkasid tekkima Soome koguduste sõprussidemed osa Eesti kogudustega, ...

Me kohtumise hetk võis olla juhus, õnn üürike kui liblikate lend. Vaid silmapilk, ja juba õhus mu kaaslane, mu armuke, mu vend … Koos olles igat päeva, tundi sai nagu viimast võetud. Kas süda aimas, ette tundis, et hetked need on loetud? Sind, Issand, tahan tänada, et armastus mu südamesse alles jäi, et oskan seda rõõmu jagada! Kaob kurvastus ja arm see kasvab vaid.