Võõras on sõber, keda sa veel ei tunne
Mõnikord võime kõik sõltuda hädas olles külalislahkusest ja abist. Kas seetõttu, et teel olles on kütus otsa lõppenud, me ei saa lukus olevast koduuksest sisse või meie majal on probleeme tormikahjustuste tõttu.
Põgenevad inimesed
Praegu, 2016. aastal, vajavad mõned, ja mitte paljud inimesed meie külalislahkust ja abi. Nad on kaotanud oma kodud ja ärid, töökohad ja lootuse, hariduse saamise võimaluse ja perekonnaliikmed. Une ja juurdepääsu toidule. Nad tulevad, sest nende ...
Raamatupoodidesse on jõudnud Roland Tõnissoni ülimahukas teos «Gosudar», mille keskseks tegelaseks on Vene tsaar Ivan Julm.
Ivan Julm (1530–1584), Venemaa esimene tsaar, oli kurikuulus türann ja vereimeja. «See raamat ei ole mõeldud Ivan IV ja Moskoovia puhtakspesemiseks. Liivi sõja ajal toime pandud metsikusi ei ole võimalik unustada. Aga see raamat räägib valitsejast ajal, mil seaduseks oli tsaari sõna ja selle täideviijaks gosudari tahe. Need olid riigi püsimajäämise ...
Altarikatted tulevikule mõeldes
Tartu Maarja koguduse kasutada on uus komplekt tekstiile, mille hulka kuuluvad altarilina ja lugemispuldi kate. Kõikides liturgilistes värvides – punase, lilla, musta, valge ja rohelise – komplekti kinkis kogudusele Soome Kristiinankaupunki kogudus, toetades ühtlasi nende viimistlemist.
Tegu on omanäoliste tekstiilidega ja ühtlasi kahe koguduse koostööga. Puuvillakiududega tekstiilid kudus käsitööhuviline Terttu Pitkäkoski ja neile disainis ...
27. mail avati Tarvastu kirikus Ain Varese maalide näitus, mis jääb avatuks augusti lõpuni projekti «Teeliste kirikud» raames.
Seekordne näitus Tarvastu kirikus on juba kaheksas. Traditsioonile pani omal ajal alguse Tarvastu koguduse liige Allan Luha. Julgust näituste korraldamisega jätkata on andnud toetused kohalikult omavalitsuselt, muinsuskaitseameti pühakodade programmist ja ka kultuurkapitalilt. Iseäranis innustav oli aga Eesti maalikunsti grand old man’i Enn ...
Täna algavad XXXV Tallinna vanalinna päevad, mis kestavad 5. juunini.
Vanalinna päevad kannavad võimalusterohket ja mängulist pealkirja «Muutuv linn». Korraldusmeeskond kutsub märkama, mõtestama ja avastama nii minevikku kui mõtlema tulevikule. Igal päeval on oma teema, millele keskendutakse. Tänasel lastekaitsepäeval keskendutakse lastele, noortele ja nende tegemistele vanalinnas.
2. juunil on väravate päev. Võimalus on kiigata koos ajaloolastega koorimuusika saatel ...
Juba kolmandat aastat on huvilised oodatud 12.–29. juunini Peipsi-äärsetesse pühakodadesse head orelimuusikat nautima.
«Peipsimaa orelifestivali näol on tegu klassikalise muusika kultuurisündmusega, mis toob esile paikkondliku pärandi, orelikultuuri,» selgitab festivali korraldaja Elke Unt (fotol) Eesti Kirikule. Peipsimaaks nimetatud piirkond, kus kokku saavad kaks rahvust ja kolm kultuuri – vanausuliste, eesti talupoja-, baltisakslaste mõisakultuur – on omanäoline oma ...
1936. aasta juunikuu algas piduliku sündmusega meie kirikuelus. 2. juunil sai 50aastaseks piiskop Hugo Bernhard Rahamägi.
«Tema teene on see, et kirik pole enam lõhestatud koguduste liit, vaid et Eestis on olemas üks terviklik Eesti Evang. Luteri Usu Kirik,» märkis assessor Arnold Tammik.
Juubilar oli sündinud 2. juunil 1886 Kurtna koolimajas Harjumaal. Isa Mart oli tubli usuelu edendaja, seltskonnategelane ja muusikamees. Ülikoolis, kus Rahamägi õppis aastatel 1906–1913, ...
7.
Jumala kogudus maa peal on andeksandmise osaduskond. See andeksand, mida Jumal on esmalt osutanud meile, kuulub olulise osana tema riigi juurde. Inimene, kes eitab teise õigust andeks saada, näitab sellega, et ta tegutseb jumalariigi aluste ja põhimõtete vastu. Ja see eemaldab inimese ka Päästjast.
Andeksandmatu meel paadutab inimest. Kunagi nii õrnalt issanda ees elanud inimene hakkab vähendama oma käike suure Andestaja juurde. Oma patt ei tundu enam olevat nii suur. ...
Vahel öeldakse, et kiriku lävepakk on liiga kõrge. Inimesed ei leia teed kirikusse, ei leia teed Jumala juurde. Kõigist meie maistest püüdlustest hoolimata on see aga viimselt Jumala käes, tema kutsub meid! Seega palugem:
Ma annan oma südame,
oh armas Jumal, Sul!
Sa tahad teda endale,
see seisab mõttes mul.
Mu süda, Issand, valmista
Su hooneks ilma peal,
siis võin Su tempel olla ka
veel igavesti seal!
(KLPR 320)
Ho 11:1–4,7
Kolmanda nelipühajärgse pühapäeva psalmis rõõmustab Taavet, et Issand päästis ta vaenlaste käest: «Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu; puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks» (Ps 18:26–27). Selles psalmis kajastub Taaveti elu, kui ta oli tagaaetav, ülekohtuselt süüdistatav. Ta oli tõesti mees Jumala südame järgi (2Sm 7:21) ja võis siiralt kirjutada need read.
Prohvet Hoosea elas kaks ja pool sajandit pärast ...