Slava Ukraine

Lehenumber 19. august 2015 Nr 32/33 Archives - Page 2 of 3 - Eesti Kirik

Värviline ja värvikas kohtumine

Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis esitas sel suvel oma rõõmsatoonilisi, helge meeleoluga maale juuditar Gila Wiemer. Sündinud 1959. a Jeruusalemmas, asus ta 1982 elama Saksamaale. Gila Wiemer on õppinud Jeruusalemma pedagoogilises koolis ja seejärel töötanud õpetajana. Saksamaal koolitas ta end meditsiiniõeks ning abiellus Saksa diplomaadiga. Ja nii on ta elanud pikemat aega nii Ameerikas kui mitmel pool Euroopas. Praegu resideerivad nad Eestis. Kunstiga hakkas Gila Wiemer ...

Janunedes jumalasõna järele

Väike, vaid 25 liikmega ja pisut veel väiksema liikmesannetajate arvuga Sindi kogudus on tegus ja tähistab sel sügisel koguduse taastamise 25. aastapäeva. Kuigi Sindi kogudus loodi juba aastal 1899, katkes tema tegevus nõukogude võimu perioodil. See on ka igati mõistetav, sest kogudusel oma pühakoda polnud – jumalateenistusi peeti 19. ja 20. sajandi vahetusel ehitatud koolimajas. Kogudus taastati 1990. Kogudus ostis endale raudteejaama tööliselamu, mis ehitati enda tarbeks ...

Kursus loodusega seotud uskumustest

Tartu ülikooli usuteaduskonnas on võimalik sügissemestril esmakordselt kuulata loengukursust «Loodus Eesti usundites». Kursuse eest vastutab religiooniuuringute vanemteadur dr Lea Altnurme ja selle eesmärgiks on anda ülevaade loodusega seotud uskumustest Eestis alates muinasajast kuni tänapäevani. «Aastatega on kogunenud üliõpilaste välitööde kogu, kus on küsitletud neid, kellel on mingi pühapaik looduses: allikas, metsatukk, mägi jne. 2014. aastal toimunud üleriigilises ...

Suvemuusikast ja kontserdikavadest maakirikus

Kõlab ühislaul Audru valla segakoori ja Konguta segakoori esituses. Dirigeerib teenekas muusikapedagoog ja koorijuht Tiia Tamm. Erakogu Suvi on muusikasõbrale hea aeg, erinevaid kontserte ja muusikafestivale jätkub igasse maanurka. Nõnda saavad maakirikudki avada uksed kontserdikülastajatele, kirikuruumid on piisavalt soojad, et muusikud ja publik saaksid end seal mugavalt tunda. Kontserdipakkumisi tuleb mitmesuguseid ja kuigi nende hulk kõigub aastate kaupa, saab maakogudus ...

Noortefestival JäPe ühendab noori

Igal suvel toimuv kristlik noortefestival JäPe toimus sel aastal väikeses ja armsaks saanud Pilistveres 9.–12. juulil teemaga «Siin ma olen». Festivalil osales ametlikult 170 noort, kuid oli neidki, kes tulid aeg-ajalt kaema, mida põnevat tehakse. Kogu laagri jooksul oli noortel võimalus leida uusi tuttavaid ning jutustada vanade sõpradega, kes üle Eesti kokku olid tulnud. Noortelaagrile kohaselt oli ka palju muusikat ja liikumist. Kuigi ilm oli sel ajal pisut sombune, ei ...

Kõpu kihelkonnapäev oli rahva- ja üritusterohke

Koguduse eestvedamisel tähistati esimest korda Kõpu kihelkonnapäeva. Õpetaja Hedi Vilumaa juhatusel tehtud ringkäigul surnuaias asetati küünlad kihelkonna väärikate ja sõdades hukkunute kalmudele. Päev jätkus kirikus, kus Eesti lippu kandsid Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo ja koguduse juhatuse esimees Taivo Lehesmets. Palvuse pidas Hedi Vilumaa, orelil mängis koguduse kauaaegne organist Mihkel Pajupuu. Kõigile sõdades ja repressioonides hukkunuile süüdati küünal, mis asetati ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 2. osa

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

Kirikuelust 1935. a suvel

Suvel peeti laulupäevi ja vabaõhu-jumalateenistusi, Järva sinodil tõdeti, et inimesed on rohkem hakanud arvestama Jumala seadustega. 80 aastat tagasi, 29. juulil 1935. aastal said Eestimaa muhameedlased oma esimese mošee. Selleks ehitati Narvas üks suurem elumaja ümber pühakojaks. Avamisele oli tulnud muslimeid Helsingist, Tallinnast, Tartust, Jõhvist jm. Eestis arvati elavat umbes 200 muslimit, neist 100 Narvas. Kirikus ja tammikus 18. augustil oli Pühajõel piiblipüha. ...

Võta algusest peale!

Pole enam kuigi palju autoreid, kes mõtleks või kirjutaks midagi meie-võtmes. Sest kes need «meie» siis on? Sina, lugeja, ja mina, autor? Paju mõtleb muud, mõtleb «meie» all Eesti rahvast, neid, kellele läheb korda meie maa ja inimeste eluolu, edasikestmine. Niisugust «meiet» ei ole enam ühiskonna häälekamate (loe: tegijate) jaoks olemas, aina rohkem levib mina-võtmes olemine ja toimetamine. Autor Aili Paju tunnebki muret Eesti ühiskonna üle. Ta sõnastab diagnoosi nii: ...

Palve

Mu laps, sa tuled maailma, täis põnevust ja ootust, sa vaatad enda ümber avali silmadega, imestades siiralt kõige üle, mida siiani olid kuulnud läbi emaihu kaitsva mähkme. Oh aita, Issand, et iga väike inimene suurekski saades julgeks imestada Sinu üle, ja tõsta silmi taeva poole. Oh aita, Issand, ka vanuigi lapse kombel Sind usaldada sinisilmselt, küsimata, kahtlemata, mängeldes pestes silmi Saadiku allikas, ja avaneda nägema Su suuri saladusi.

Inimene peaks vaatama südamega

Kruus_Eve_2008Jh 9:1–7,39–41 Hiljuti ilmus Eesti Ekspressis lugu pealkirjaga «Ärge soovige, et minust saaks nägija». Lugu kõneleb 14aastasest tütarlapsest, kes on sündimisest saadik pime. Artiklis kirjutatakse: «Elisa­beth ei oota, et meditsiin ta nägijaks teeks. Ta saab maailmas hakkama ja kõik on niigi hästi. «Ma olen terve elu olnud selline,» ütleb Elisabeth muretult, «kui ma äkki nägema hakkaksin, oleks see elu mulle suur ehmatus. Ma peaks hakkama ju kõike ringi õppima.»» Tänane ...

Eestpalve

Hea taevane Isa, me täname Sind, et armastad meid ja tahad meid aidata. Täname, et elu rasketel hetkedel võime Sinu poole pöörduda ja abi saada. Aita meil seda meeles pidada ja teha head oma ligimesele. Aita meil olla Sinu armastuse sõnumi kandjad selles maailmas. Anna meile jõudu, et suudaksime Sinu ette palves kanda need, kes vajavad Sinu tuge kõige enam. Ole meid eluteel saatmas ja juhtimas. Aamen.

Jeesus – meie aitaja

Inimese üks soovidest on turvalisus. Me loodame, et elumuredes leidub keegi, kes aitab. Vahel märkame, et nii mõnigi sõber unustab meid sootuks, kui meil abi vaja läheb. Mõnikord ei suuda inimesed meile abiks olla ka siis, kui nad seda siiski püüavad. Elus on olukordi, mil tunneme end mahajäetuna või tajume, et inimeste abistamisel on oma piirid. Raskelt haiget ei suuda sõbrad terveks teha, vahel saavad ka arstid aidata vaid vähesel määral. Sageli haarab meid siis masendus ...

Maarjamaa 800

Clipboard02

Laiuse mälestussamba avamise 90. aastapäev

Laiuse mälestussammmas_1