Möödunud nädalavahetusel toimus järjekordne noortejuhtide seminar, seekord Rannamõisas. Üritus algas tavapärase Rannamõisa noortekohvikuga reede õhtul koos kohalike noortega. Kaks tiimi, Rannamõisa vs Eesti, katsusid jõudu mängus «Me armastame Jeesust» (telesaate «Me armastame Eestit» imitatsioon). Pingeline ja väga humoorikas võistlus lõppes Eesti võiduga. Teet, kes oli reedel nii sünnipäevalaps kui ka võidutiimi liige, kommenteeris mängu: «Väga tore oli! Ka järgmine kord ...

Võru linna teadaolevalt vanim uks on viidud restaureerimisele ja loodetakse veel kevadel oma kohale tagasi tuua. Restaureerimiseks andis kogudusele raha Kuningas Ar­thuri Fondi SA Kultuurne Motobande, kes eelmisel aastal lastekaitsepäeval jõudis Tallinnast alanud 7. heategevuslikul motorännakul Võrru. Keskväljakul korraldatud kogupereüritusel anti tunniajane tasuta kontsert tuntud muusikute-motomeeste osavõtul. Samas anti kogudusele üle ka fondi garantiikiri annetusele 3360 ...

Kose koguduse lasteringi eestvõttel kogunetakse vaiksel laupäeval pastoraati, et koos valmistuda ülestõusmispühaks. Laagri üks korraldajatest Kat­rin Lille ütleb, et kuigi pastoraadis on külalistetoad, majutatakse laager alla saali. See annab suurema ühtsustunde ülestõusmishommiku saabumist valvates. Muidugi ei ole keegi kohustatud öö otsa üleval olema, eriti lapsed tuleb neile sobival ajal magama suunata. Laager algab palvusega kiriku käärkambris, palvesõnu on kutsutud ...

Siinmail on ammustest aegadest raamatusõnast lugu peetud ja jälle on raamaturahvas kokku kutsutud. Meenub Lehte Hainsalu poeemidest koosneva, Vana Testamendi ainetel põhineva luulekogu ettekandmine Viru-Jaakobi kirikus, esitajateks näitleja Toomas Suuman ja vaimulik Tarmo Linnas. Kiriku gootika lisas kõik, mis oli tema võimuses. Kokku said kirjaniku mõte ja märgilisus. Parim! Mõni aasta hiljem, Viru-Jaagupi suvepäevadel, esitas vabariiklik näitetrupp Viru-Jaakobi kirikus ...

Põhjusi, miks võetakse ette rännak Hispaaniasse Camino de Santiagosse (Santiago tee), on erinevaid, kinnitab Maarika Traat, kes kutsub huvilisi ühinema endaga retkel mööda Jaakobi teed juba sel kevadel. Millal jõudsite esmakordselt Santiago teele? Maarika Traat: 2011. aastal. Tegin läbi kõige levinuma marsruudi, nn Prantsuse tee, mis algab Hispaania-Prantsuse piirilt, kust on 800 kilomeetrit Santiagoni. Rännak vältas vähem kui kuu. Kuivõrd kattus kohapeal kogetu eelneva ...

Burchard Liebergi mälestuseks on ilmunud tema 100. sünniaastapäevaks mälestusraamat. Raamatu «Burchard Lieberg – Jumala seikleja» ilmumiseks on tööd teinud Tiit Salumäe Eestis ja Mi­chael Schümers Saksamaal. Raamat ise ilmus eesti- ja saksakeelsena Martin Luther Bundi ja Gustav Adolf Werki toetusel. Väljaandjate soov on olnud, et inimesed mõlemas keeleruumis võiksid Liebergi elust ja tegevusest end inspireerida lasta. Kokku on kogutud mälestused teekaaslastelt, kes ...

Siis kui ma olin noor ja lihtne õunapuuokste all ymber elust kihava maja ning õnnelik halja rohu aegu, jääraku kohal tähine öö, aeg lasi mul hõisates ronida kuldsena oma silmade õitsenguis, ja auväärsena vankrite hulgas olin õunalinnade prints ja ykskord aja põhjas lasin puudel ja lehtedel uhkeina triivida karikakrais ja odras valguse tuulemurrustel jõgedel alla. Ja kui ma olin haljas ja muretu, kuulus kyynide hulgas siin-seal õnnelikul õuel ja laulev, kui talu oli ...

Leo Baecki «Judaismi olemus» (Ilmamaa, 2014) on üks tõlkeraamatutest, mille juurde üha uuesti tagasi tulla. 20. sajandi progressiivse judaismi arengu koha pealt hindamatu suurkuju Baecki mõtete kogumik (originaalteos on ilmunud 1905) pole põnev ja sissevaatav lugemine mitte ainult juudi religiooni järgijale, vaid ka igale teisele religiooni üle mõtisklejale. Järjekindlus, mida Baeck näitab üles, uskudes inimesse ja tema Jumala poolt antud headusesse, peaks inspireerima ...

Anu Põldsam on Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika õppetooli teadur. Erakogu Kuidas jõudsid raamatu tõlkimiseni ja milliseid väljakutseid see pakkus? Anu Põldsam: Tõlkimise idee käis välja minu pikaaegne mentor ja õpetaja prof Kalle Kasemaa, kes on ise tõlkinud selliste oluliste juudi mõtlejate nagu Jehuda Halevi ja Moše Hajim Luzzatto teoseid. Bae­cki tõlkimise poolt rääkis asjaolu, et «Judaismi olemus» ei ole mitte kõrvaltvaataja poolt edasi antud ...

Tori kihelkonnakiriku kroonikat, mille sündmustik hõlmab kokku nelja sajandit, esitleti 29. märtsil Tori kirikus. Käsikirjaline kroonika oli aastakümneid hoiul 1961.–1989. a Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajana teeninud Evald Sae erakogus ja sellega said tutvuda vaid vähesed. Aastal 2011 jõudis käsikiri EELK konsistooriumi arhiivi. Akadeemik Jaan Unduski sõnul on tegemist ürikuga, mis on tähtis nii Pärnumaa regionaalajaloo kui ka kogu Eesti kultuuriloo, majandus- ja ...

Tumedad pilved, räsitud, tuul lõõtsub õudu, õõva. Linnud ei lenda, rohi ei sirgu – aeg ise siin kannatab piina. Hääl halab ja oigab hädades, anub valude vaevast pääsu. Elu veel sees, puu nagiseb, tüvi üksinduskaebeid kääksub. Tuul peatub, vaibub kaeb, voog soontes tardub. Vaikus viimase ohke neelab. Päiksekiir kõrgusest lahvatab, palgel taevalik naeratus hiilgab. Pimedusvägi sai võidetud, Valgust elavat kõikjale kiirgab. Andres Lehestik

Mt 28:1–8 Kristus on surnuist üles äratatud. See kuulutus on kostnud läbi sajandite usklike suust. Jumal on kõik hästi teinud. Jeesuse ülesäratamine on ime ja selle tähendus on suurem, kui sellest rääkida oskan. Apostel Paulus ütleb: «Ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi» (1Kr 15:4). Esimesed, kes kuulsid sõnumit Jeesuse surnuist ülestõusmise kohta ja teda elavana nägid, olid Matteuse evangeeliumi järgi kaks naist: Maarja Magdaleena ja ...

Püha Jumal, täname Sind, et armastusest meie vastu saatsid oma Poja siia maailma, lasid tal kannatada ja meie eest surra ning äratasid ta ülestõusmispühadel surnuist. Täname, et seeläbi avasid meile tee igavesse ellu, kus võime kohtuda lähedastega, kes on meie eel sellest maailmast lahkunud. Me täname, et elu on surma võitnud ja meiegi võime sellest osa saada. Aamen.

Üks inimese küsimusi on, mis tuleb pärast surma. Kas inimesest jääb surma järel midagi alles? Kas pärast surma on elu? Just nendele küsimustele vastuse otsimine teeb inimesest inimese. Läbi ajaloo on vaid usk neile vastuseid andnud. Teaduslikult ei saa keegi kõnelda surmajärgsest, sellesse saab vaid uskuda. Ülestõusmispühad annavad alust uskuda elu võitu surma üle. Kristus suri suurel reedel. Ta kandis ristil inimkonna patu ja suri täpselt samuti nagu iga teinegi inimene. ...

Parim kink heale sõbrale, pereliikmele või tublile koguduse töötegijale on ajalehe EESTI KIRIK tellimus. Kauni kinkekaardiga saate sellest teada anda inimesele, keda soovite ajalehe tellimusega rõõmustada. Kogudused võivad küsida kinkekaarte ka rohkem enda kätte kantseleisse hoiule. Kinkekaardi saab Eesti Kiriku toimetusest kirjutades aadressil sirje.kasemaa@eelk.ee või helistades numbril 733 7795.